Uudised

Uudised XVI Eesti külade Maapäev: Eesti kohaliku elu tugevus sünnib koostöös Ligi 300 kogukondade eestvedajat, külavanemat, kohalike omavalitsuste esindajat ja maaelu arendajat kogunes 15.–16. augustil Ida-Virumaale XVI Eesti külade Maapäevale ehk Eesti külade parlamenti. Maapäev jõudis tagasi Ida-Virumaale, kust see 30 aasta eest alguse sai. Kahe päeva jooksul arutati kohaliku elu tulevikku ning sõnastati ühised suunad, kuidas kogukonnad, omavalitsused, riik ja teised partnerid saavad Eesti elu koos tugevamaks teha. Maapäeva pidulikul avamisel Oru pargis Toilas rõhutas Eesti Vabariigi president Alar Karis vajadust hoida Eesti arutelukultuuri ja õppida üksteist kuulama. “Et erinevatest häältest ja ootustest sünniksid kokkulepped ning teod, peame hoidma oma arutelukultuuri, tundma huvi teiste mõtete vastu ja oskama kuulata,“ ütles president Karis. Riigipea tõi eraldi esile laste ja noorte huvihariduse, mille puhul on tema sõnul vaja eri osapoolte koostööd, et iga laps saaks osaleda teda huvitavas tegevuses sõltumata elukohast või pere võimalustest. „Selleks on vaja kokkulepet, et pered, koolid, kohalikud omavalitsused, riik ja kogukonnad lähtuvad lapse vajadustest ning töötavad koos, et leida igale lapsele sobiv lahendus,“ sõnas Karis. „Hea on elada seal, kus on häid, hoolivaid ja tegusaid inimesi. Aitäh, et seda olete.“ Foto: Aare Hindremäe Kogukondade sõnumid lähtuvad koostööst Maapäeva keskne arutelu toimus laupäeval, kui maakondade delegatsioonid kohtusid Ida-Virumaa 14 kogukonnas. Kohalike inimeste ja eestvedajatega arutati küsimusi, mis mõjutavad otseselt piirkondade tulevikku: kogukondade kaasamist otsustesse, kohalikku omaalgatust, ruumiotsuseid ja arendussurvet, kogukondlikku turvalisust ja kriisivalmidust, LEADER-programmi tulevikku ning noorte ja uute elanike osalemist kohalikus elus. Arutelude tulemusena sõnastatud XVI Eesti külade Maapäeva sõnumid rõhutavad, et tugev kohalik elu sünnib usaldusest ja koostööst. Kogukonnad soovivad olla kohaliku elu kujundamisel sisulised partnerid ning osaleda oluliste otsuste aruteludes juba varases etapis. Samuti peetakse oluliseks, et suurte arenduste mõju vaadataks piirkonna tervikust lähtudes ning et kogukondade käsutuses oleks sobivad ja paindlikult kasutatavad ruumid. Ühiselt soovitakse lihtsustada kogukondade omaalgatuse toetamist ja vähendada liigset bürokraatiat. LEADER-programmi nähakse jätkuvalt olulise võimalusena, mille kaudu saavad kohalikud inimesed ja organisatsioonid koos omavalitsuste ning teiste partneritega oma piirkonna arengus kaasa rääkida. Olulisel kohal on ka noored, huvitegevus ja eri põlvkondade koostöö ning kogukondade roll kriisivalmiduse ja kohaliku kerksuse tugevdamisel. „Maapäeva sõnumite kõige olulisem väärtus on see, et need ei ole ühe organisatsiooni juhatuse koostatud seisukohad. Need on üle Eesti kokku tulnud kogukondade eestvedajate ühine arusaam sellest, kuidas Eesti kohalikku elu paremaks teha,“ ütles Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Tanel Talve. „Meie eesmärk ei ole koostada nimekirja sellest, mida keegi teine peaks tegema. Soovime leida lahendusi, mida saame kogukondade, omavalitsuste, riigi ja teiste partneritega koos ellu viia. Maapäev andis selleks ühise lähtekoha.“ Maapäeva sõnumid annavad sisendi ka järgmisteks valikuteks Maapäeva arutelud ja ettepanekud annavad sisendi ka Eesti ees seisvateks Riigikogu valimisteks. Kogukondade jaoks on oluline, et kohaliku elu küsimused, piirkondade erinevad vajadused ja inimeste võimalused oma kodukoha arengus kaasa rääkida oleksid ka riiklikes otsustes nähtavad. „Nüüd algab järgmine töö. Maapäeva sõnumeid saab edasi arendada konkreetseteks ettepanekuteks nii riigi ja kohalike omavalitsuste kui ka kogukondade enda tegevuseks. Kõige olulisem on, et need sünniksid koostöös ja jõuaksid ka tegudeni,“ lisas Talve. Seekordse Maapäeva sündmused said alguse Narva-Jõesuus, kus avati  mälestuspink Maapäeva idee algatajatele Mikk Sarvele ja Lembit Tõnisele. Nende eestvedamisel sai 30 aastat tagasi alguse Eesti külade Maapäeva traditsioon, millest kasvas välja tänane Eesti Külaliikumine Kodukant. Lisainfo: Tanel Talve, Eesti Külaliikumine Kodukant, juhatuse liige, tel 512 3392, www.kodukant.ee Kaja Niinlaup Ida-Virumaa Külade Esindus juhatuse esimees tel: 5660 5541 e-post:kajaniinlaup@gmail.com TAUST Maapäev toimus Ida-Virumaal sümboolselt 30 aastat pärast esimest Eesti külade Maapäeva, mis peeti 1996. aastal Narva-Jõesuus. Toona sündis mõte luua üle-eestiline külaliikumise võrgustik; aasta hiljem asutati Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumine Kodukant, tänane Eesti Külaliikumine Kodukant. Eesti Külaliikumine Kodukant ühendab maakondlikke külaliikumisi, kogukonnaühendusi ja maaelu eestvedajaid üle Eesti. Kodukant seisab elujõuliste külade, aktiivsete kogukondade ja tugeva kodanikuühiskonna eest ning on alates 2022. aastast Siseministeeriumi strateegiline partner kogukondade arengu, kodanikuühiskonna ja kogukondliku turvalisuse valdkonnas. Kodukandi kaks olulisemat üle-eestilist suursündmust on Eesti külade Maapäev ning Aasta küla konkurss. Kogu Eesti peab elama! Külaliikumine Kodukant

Uudised Ligi 300 kogukondade eestvedajat koguneb Ida-Virumaale otsima lahendusi Eesti maaelu tulevikule Pressiteade 14.08.2026 Kolmkümmend aastat tagasi kogunesid Narva-Jõesuusse inimesed, kes uskusid, et Eesti küladel peab olema ühine hääl. Sellest kohtumisest kasvas välja Eesti Külaliikumine Kodukant – organisatsioon, mis on pea kolm aastakümmet ühendanud Eesti kogukondi ning seisnud elujõulise maaelu eest. 15.–16. augustil koguneb ligi 300 kogukondade eestvedajat taas Ida-Virumaale. XVI Eesti külade Maapäev ei vaata tagasi üksnes minevikule – selle eesmärk on otsida lahendusi küsimusele, kuidas hoida Eesti külad elujõulisena ka järgmised 30 aastat. Eesti külade parlament, mis toob kokku kogukondade eestvedajad, külavanemad, kohalike omavalitsuste esindajad ja maaelu arendajad üle Eesti, otsib lahendusi Eesti maaelu kõige olulisematele küsimustele ning sõnastab ühised ettepanekud riigile ja kogukondadele. Tänavune Maapäev toimub sümboolselt Ida-Virumaal – maakonnas, kus 1996. aastal peeti esimene Eesti külade Maapäev ning kus sündis idee luua võrgustik, millest sai alguse Eesti Külaliikumine Kodukant. Järgmisel aastal tähistab Kodukant oma 30. tegevusaastat ning tänavune Maapäev on tagasitulek sinna, kust kogu Eesti külaliikumise ühine teekond algas.   Maapäeva kõige olulisem osa toimub laupäeva esimeses pooles, kui Eesti maakondade delegatsioonid töötavad 14 Ida-Virumaa kogukonnas. Seal arutatakse koos kohalike inimestega maaelu ja kogukondliku ühiskonna jaoks kõige olulisemaid küsimusi – kogukondade ja kohalike omavalitsuste koostööd, külavanemate rolli, kohaliku omaalgatuse tulevikku, LEADER-programmi mõju, kogukondlikku turvalisust, lõimumist ning kogukondade kaasamist Eesti arengut puudutavatesse otsustesse. Arutelude tulemused saavad aluseks XVI Eesti külade Maapäeva ühistele ettepanekutele Eesti riigile, kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele. “Kui Eesti tahab olla tugev ja turvaline, peavad tugevad olema ka meie kogukonnad. Maapäev annab võimaluse kuulata inimesi, kes iga päev oma kodukohtades Eesti elu edasi viivad, ning kujundada ühiselt lahendusi, mis aitavad maaelu hoida elujõulisena,” ütles Kodukandi juhatuse liige Tanel Talve. Laupäeva õhtul kogunevad Maapäeval osalejad pidulikule rongkäigule, mis liigub Toila SPA juurest Oru parki, kus kell 17 algab XVI Eesti külade Maapäeva avatseremoonia. Avatseremoonial osaleb Eesti Vabariigi president Alar Karis, kohalike omavalitsuste juhid ning kogukondade esindajad üle Eesti. Maapäeva eel avatakse Narva-Jõesuus ka mälestuspink Maapäeva idee algatajatele Mikk Sarvele ja Lembit Tõnisele, kelle algatusest kasvas välja Eesti külaliikumise traditsioon ning hiljem Eesti Külaliikumine Kodukant. Pühapäeval võtavad Maapäeva delegaadid vastu ja annavad kohaletulnud riigi ja kohaliku omavalitsuse juhtidele üle XVI Eesti külade Maapäeva sõnumid Eesti riigile ja kogukondadele, mis koondavad kahe päeva jooksul toimunud arutelude peamised ettepanekud. Lisainfo: Tanel Talve, Eesti Külaliikumine Kodukant, juhatuse liige, tel: 5123392, e-post: tanel.talve@kodukant.ee Kaja Niinlaup, Ida-Virumaa Külade Esindus, juhatuse esimees, tel: 56605541, e-post: kajaniinlaup@gmail.com Kogu Eesti peab elama! Külaliikumine Kodukant

Uudised XVI Eesti külade Maapäev toimub 15.-16.08.2025 Ida-Virumaal Kogu Eesti peab elama! Külaliikumine Kodukant

Uudised Üheteistümnenda Eesti Aasta küla tiitli sai Oru külade piirkond Läänemaal! Pressiteade 23.08.2025 Eesti Külaliikumine Kodukant kuulutas Raplamaal Kaereperes välja Eesti Aasta küla 2025, tiitli sai seekord Oru külade piirkond Läänemaalt. Kodukant on Aasta küla konkurssi korraldanud juba aastast 2005, seda igal teisel aastal. Lauri Hussar oli järjekorras juba viies Riigikogu esimees, kes hindamiskomisjoni töös osales. “Eesti külaliikumine on tugev ja tulevikkuvaatav. Konkurents Aasta Küla tiitlile oli pingelisem kui kunagi varem ja esikoht selgus sõna otseses mõttes fotofinišiga,” ütles Hussar. Ta lisas, et Oru külade piirkond Läänemaal on eeskujuks oma uuenduslike kogukonnalahendustega ning jagab neid inspireerivalt ka teistele. Hussari sõnul saab seekordset konkursi kokku võttes öelda, et kohaliku elu arendamises on olulist rolli mänginud tihe koostöö omavalitsusega ja regionaalarenguprogrammid. Samuti on oluliselt tihenenud koostöö kohalike ettevõtjate ja kogukonna vahel, paljud ettevõtjad on aktiivselt panustanud oma kodukandi elukeskkonna ja elujõu parandamisse. Nii on pea pooltes hindamisel olnud külades viimastel aastatel arendatud välja oma ujumiskoht, pea kõigis on saanud hoo sisse kogukonnamajad ja kujunenud välja arvestatav külatraditsioon. Ning mis peamine, inimesed ei loe kogukonna heaks tehtud töötunde, sest see tuleb südamest, ütles Hussar. Hindamiskomisjonis olid lisaks Riigikogu esimehele esindajad ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist, Eesti Leader Liidust, Maaeluvõrgustikust, Eesti Linnade ja Valdade Liidust ja Eesti Maaturismi Ühingust, lisaks Eesti Külaliikumise Kodukant liikmeskonna esindaja ning eelmise Aasta küla Kaerepere esindaja.      Aasta küla konkursil anti ka eripreemiad:Siseministeerium ja Päästeamet – Turvalisuse eripreemia Lähkma ja Saunametsa külad Pärnumaal;Regionaal- ja Põllumajandusministeerium – Maaelu edendamine – Lümanda küla Saaremaal, Kaiu alevik Raplamaal;Eesti Maaturismi Ühing – Külalislahkus – Mehikoorma Põlvamaal ja Roela Lääne-Virumaal;Eesti Valdade ja Linnade Liit – Koostöö omavalitsusega – Kõrveküla Tartumaal;Eesti Leader Liit – Kaika külade piirkond Võrumaal;Maaeluvõrgustik – Tääksi Viljandimaal. Eestimaa Aasta külade ühispilt Konkursil osales igast 15st Eesti maakonnast üks kandidaat. Eesti Aasta küla aunimetus omistatakse ühele külale, külade piirkonnale või alevikule, mis on saavutanud nähtavaid tulemusi ja mõju kohapealse elukeskkonna kujundamises. Aasta küla projektijuht Anneli Kana märkis, et külaliikumise esiletõstmine läbi konkursi näitab jätkuvalt kui tugevad on kogukonnad, kes oma kodukohast hoolivad ja seda oma tegudega selgelt näitavad. Kodukandi juhatuse liikme Tanel Talve sõnul sõltub Eesti riigi ja rahva turvalisus tugevatest, üksteisega koostööd tegevatest ja oma kodukohast ja inimestest hoolivatest kogukondadest. “Seetõttu on väga oluline tublisid maaelu edendajaid tunnustada, tähele panna ja teistele eeskujuks seada,” ütles Talve. Hindamiskomisjoni liikmed koostasid individuaalselt ja teineteisest sõltumatult oma paremusjärjestuse esmalt kandidaatide poolt esitatud ankeetide ja seejärel kohapealse külastuse põhjal. Aasta küla aunimetuse sai kahe vooru tulemusel enim punkte saanud kandidaat. Konkursi võitjale anti Kodukandi poolt vastav aukiri, mälestusese ning rahaline stipendium 1500 eurot. Aasta küla nominendid ja lisainformatsioon: https://kodukant.ee/tegemised/aasta-kula/ Aasta küla 2025: Oru külade piirkondkontakt: MTÜ Linnamäe ArenguseltsEve Tamm-HinnoTel: 5667 9002 E-post: eve@las.ee Aasta küla korraldusmeeskond:Anneli KanaAasta küla projektijuhttel: 5288810 Tanel TalveEesti Külaliikumine Kodukant, juhatuse liigetel: 5123392 24. aug. 2025 #külaliikumine #kodukant Kogu Eesti peab elama! Külaliikumine Kodukant

Uudised Eesti Külaliikumine Kodukant sai uue juhatuse Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liikmetena jätkavad Liia Lust, Külli Pann ja Tanel Talve. Pressiteade 14.04.2025. Tänavu oma 28. sünnipäeva pidav Eesti külasid ühendav liikumine otsustas Läänemaal Linnamäel toimunud üldkoosolekul uueks kolmeaastaseks perioodiks juhatuse liikmeteks tagasi valida Kodukant Jõgevamaa esindaja Liia Lusti, Kodukant Tartumaa esindaja Külli Panni ja Kodukant Harjumaa esindaja Tanel Talve. Kodukandi juhatuse liige Tanel Talve rõhutas, et Eesti julgeolek ja turvatunne on võimalik vaid siis, kui üle riigi on tugevad ja endaga hästi hakkama saavad külakogukonnad. “Külaliikumine Kodukant on juba pea 30 aastat andnud oma vabatahtlikest koosnevate liikmesorganisatsioonide kaudu oma panuse kogukondliku koostöö arendamisse. Äsjavalitud juhatuse eesmärk on kogu Eestit katva võrgustiku liikmeid nende töös jätkuvalt toetada, külade hääl peab muutuma veelgi tugevamaks,” ütles Talve. Kodukant kutsub valitsust ja riigi juhte üles investeerima oluliselt jõulisemalt avalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks maapiirkondades, ettevõtluskeskkonna soodustamisse ja tugevdama ka maapiirkondadega tegelevaid kodanikuühiskonna organisatsioone. Vaid vabatahtlikkuse alusel töötavatel ühendustel on raskusi tegutsemisega, samas kui vajame tugevaid ja mõjuvõimsaid maaelu eest seisvaid organisatsioone ning nende professionaalset juhtimist. Viimasel ajal pingestunud julgeolekuolukorras aga ka üha sagenevate ilmastikust tingitud ohuolukordade tõttu on ka Kodukant võtnud fookusesse elanikkonnakaitse ja siseturvalisusega seotud tegevused. Kodukandi uus juhatus jätkab Siseministeeriumi strateegilise partnerina panustamist inimeste turvatunde tõstmiseks. Koostöös Päästeameti, Häirekeskuse ja teiste partneritega üle Eesti tõstetakse elanike ja kogukondade teadlikkust kriisidega hakkamasaamisel. Oluline on jätkata ka Kodukandi kahe suursündmuse – Aasta küla valimise ning Eesti külade Maapäeva korraldamisega. Juba lähikuudel koguneb eesotsas Riigikogu esimehega Aasta küla valimise komisjon, mis varasuvel üle Eesti kandideerivaid külasid vaatama sõidab. Järjekorras juba 16s Maapäev toob Eesti külaliigutajad kokku aga 2026. aastal Ida-Virumaale. Uue juhatuse fookuses on ka rahvusvaheliste suhete arendamine ja loomine. Aastakümnete pikkune töö on Kodukandile toonud palju sõpru üle kogu Euroopa. Tihedad kontaktid, kogemustevahetus ning ühistegevused on eriti olulised keerulistel aegadel. Euroopa Liidus moodustavad maapiirkonnad 80% territooriumist ja seal elab umbes 30% elanikkonnast. Väljakutsed on sarnased üle kõikjal – linnastumine, palju takistusi maal elamiseks, eelkõige avalike teenuste kättesaadavus. Eesti Külaliikumine Kodukant osaleb ka käesoleva aasta oktoobris Šotimaal kokku tuleva Euroopa Maapäeva korraldamises, juhtides seal turvalisuse teemalist arutelu. Lisainfo: Tanel Talve, Eesti Külaliikumine Kodukant, juhatuse liige tel: 5123392, e-post: tanel.talve@kodukant.ee 14. Apr 2025 #külaliikumine #kodukant Kogu Eesti peab elama! Külaliikumine Kodukant