Uudised

Elektrilevi vastus EKK avalikule päringule seoses elektrikatkestustega.

Uudised Elekter pole mugavus- vaid elutähtis teenus! Eesti Külaliikumine Kodukant Avalik pöördumine Vabariigi valitsuse ning OÜ Elektrilevi juhatuse poole.  Lugupeetud Kaja Kallas ning Mihkel Härm!  Pöördume teie poole mureliku tõdemusega, et Eesti elektriliinide väga halva seisukorra tõttu on paljudes piirkondades elamine, ettevõtlusega tegelemisest rääkimata, muutunud võimatuks ning olukorra tõsidusest ei saada siiani lõpuni aru. Tegemist ei ole üksikute perekondade murega vaid see annab hoogu suurte ühiskondlike protsesside negatiivses suunas liikumisele. Üle riigi ühtlaselt paiknev elanikkond on eksistentsiaalse tähtsusega nii sisejulgeoleku kui ka laiemalt riigi kaitsevõime seisukohast, seetõttu soovime selgeid vastuseid, kuidas oleme jõudnud olukorda, kus tavaline talveilm on muutunud meile julgeolekuohuks ning millised erakorralised otsused on olukorra võimalikult kiireks parandamiseks kavas nüüd ja kohe vastu võtta.  Kodukant on Siseministeeriumi starteegilise partnerina andmas oma panust elanikkonnakaitse ja kriisideks valmisoleku teemal. Oma kohtumistel üle Eesti meie kogukondadega on tihti öeldud kohalike inimeste poolt, et antaks meile kasvõi elekter, internet ja korralikud teed, kõige muuga saame ise hakkama! Inimesed on valmis ise panustama aga tegelikult peavad riiklikud teenused nagu ühistransport, lasteaed, kool ja tervishoiuteenused olema kättesaadavad olenemata inimeste elu- ja töökohast. Väga raske on käia inimestele rääkimas, et võimalikeks kriisiolukordadeks tasub valmistuda, varuda erakorraliste, suurte tormide või vaenlase poolt põhjustatud elektrikatkestuste ajaks vett, toitu ja küünlaid ja mõelda kuidas ennast soojas hoida kui see “erakorraline” olukord on nende jaoks täiesti tavaline ja igapäevane! Mis siis veel saab kui peaks päriselt erakorraline olukord saabuma? Selleks ajaks pole maale enam kedagi elama jäänud ja kõigil, kel vähegi mõistust peas, on leidnud endale koha suurlinna mugavusi nautivas peres?  Võrgu uuendamisel on kaablite maa alla panek hinnanguliselt kaks korda kallim. Ometi on näiteks Soome võtnud selle endale strateegiliseks eesmärgiks ja oskab kulud-tulud tervikuna kokku lüüa. Kui palju maksab siis pidevate rikete likvideerimine? Kes neid meil 20 aasta pärast üldse likvideerib, vastavate töötajate leidmine on juba praegu keeruline! Kui palju maksab riigile see, et inimesed koonduvad paari-kolme suuremasse linna ja meie maa jääb tühjaks, ilma kaitseta? Soome pikalt ettevaatava tegevuse positiivseid tulemusi võrdluses Eesti tegevusetusega antud valdkonnas on selgelt näha – samal ajal kui Eestis on üle 15 000 tarbimiskoha ilma elektrita, on terve Soome peale neid 1000. Mõned päevad varasemas võrdluses: Eestis 3000, Soomes 3!  Elektrilevi andmed näitavad, et statistiliselt on katkestuste arv vähenenud aga see pole tingitud mitte meie riigijuhtide ja -ettevõtete ettenägelikust ja targast tegevusest vaid lihtsalt taevataadi heldusest, kes viimastel aastatel pole meie laiuskraadil tavaliste lumerohkete talvedega meid “õnnistanud”. Meie elektri ülekandevõrgu seisukord on nüüd lihtsalt jõudnud kriitilise piirini ja tegelikult on avalik saladus, et ammu amortiseerunud liinid on praegu nagu kaardimajakeste otsas ja kõik hoiavad hinge kinni, et jumala eest ainult tuuleke puhuma ei hakkaks. Kui meie elu halvamiseks pole muud vaenlast vajagi peale tavapärase muutliku ilma, siis mis sisejulgeolekust me räägime?  Kuna teada tõde on see, et meie ühiskonnale ja riigile on suurim oht rahulolematu elanikkond, siis palume kiiret vastust järgmistele küsimustele:  Kes vastutab aastakümneid tegemata töö eest, mis on viinud meie elektrivõrgu kriitiliselt halva seisukorrani? Millal, kellele ja millised ettepanekud on Elektrilevi teinud investeeringute vajaduste kohta, mis oleks võimaldanud tänase kriitilise olukorra ära hoida? Miks neid ettepanekuid (juhul kui neid on ikka tehtud) pole arvesse võetud? Kes vastutab selle eest, et meie elektriliinide töökindluse tagamise asemel kaotati ainuüksi Utah projektiga vähemalt 65 miljonit eurot Eesti maksumaksja raha? Milline on Eesti riigi strateegiline eesmärk seoses elektrivarustuse katkestusteta tagamisega kõikjal Eestis? Millal ja millised investeeringud vähemalt nüüd on selle saavutamiseks eraldatud? Kui tavapärast võrguühendust ei suudeta tagada, siis miks ei toimeta Elektrilevi katkestuste küüsis vaevlevatele piirkondadele ise vajaliku võimsusega generaatorid või muud lahendused, mis võimaldaks ühiskonna jätkuvat toimimist ka maapiirkondades? Millised kompensatsioonid on plaanis katkestuste piirkondade elanikele, kes on pool oma elektriarvest maksnud võrgutasuks kuid kes on ostetud teenusest ilma jäetud? Kuidas kompenseeritakse saamata jäänud ettevõtlustulu ning inimeste endi kantud lisakulud oma kodus ellujäämiseks? Vastust oodates ja jätkuvat koostööd lubades MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant juhatus:  Liia Lust, Külli Pann, Tanel Talve tel: 5123392 kodukant@kodukant.ee 15.12.2023 Rahandusministeeriumi vastus Eesti Külaliikumine Kodukant avalikule päringule seoses elektrikatkestustega Tanel TalveEesti Külaliikumine Kodukantkodukant@kodukant.ee Vastus avalikule pöördumisele Austatud härra Talve Riigikantselei on rahandusministrile edastanud vastamiseks Eesti Külaliikumine Kodukant avaliku pöördumise seoses elektri jaotusvõrgu investeeringute ja töökindlusega.Rahandusministeerium selgitab vastuseks teie küsimustele järgmist: Kes vastutab aastakümneid tegemata töö eest, mis on viinud meie elektrivõrgu kriitiliselt halva seisukorrani? Elektrilevi OÜ on järjepidevalt investeerinud enda tegevuspiirkonnas võrguteenuse kvaliteedi tõstmisesse, mis on omanud võrguteenusele ka positiivset mõju. 2010. aastaga võrreldes on rikete arv Elektrilevi võrgus kahanenud üle 2 korra (ca 31 000 riket aastal 2010; ca 14 400 riket aastal 2023). Seejuures on peamine rikete vähenemise allikas olnud madalpingevõrgu muutmine ilmastikukindlaks – tänaseks on üle 95% madalpingevõrgust ilmastikukindel. Järgnevatel aastatel tuleb tagada investeeringute jätkumine võrgu töökindluse tõstmiseks, et muuta ka keskpingevõrk ilmastikukindlamaks. Rahandusministeerium on seadnud Eesti Energia AS-le ning Eesti Energia AS Elektrilevi OÜ-le seadnud omaniku ootuse, et parandada võrguteenuse kvaliteeti. Eesti Energia AS on Elektrilevi omanikuna taganud investeeringud elektrivõrgu töökindlusesse oluliselt suuremal määral, kui seda on katnud võrgutasust laekuvad summad. Perioodil 2015-2023 kattis võrgutasu ainult 60% Elektrilevi tehtud investeeringutest, ülejäänu finantseeriti omaniku tulukuse ja laenukapitali arvelt. Elektrilevi investeeris sellel perioodil ligikaudu 600 mln eurot, sellest oli tariifiga kaetud 352 mln eurot. Järgnevatel aastatel on Elektrilevi investeerimisvajadus ca 100 kuni 150 mln eurot aastas, tariif katab sellest vahemikus 35 kuni 40 mln eurot, seega on selge, et võrgutasu arvutamise põhimõtted peavad muutuma. Rahandusministrina mõistan, et tekkinud olukord, kus regulaarselt on suuremahulised elektrikatkestused, ei ole vastuvõetav ning vajab lähiajal kiiret parandamist. Rahandusministeerium Eesti Energia osaluse valitsejana hindab omaniku ootuseid uuendades, kuidas tagada parem tasakaal võrgutasu konkurentsivõime ja taskukohasuse ootuse ning võrgu töökindluse vahel. Millal, kellele ja millised ettepanekud on Elektrilevi teinud investeeringute vajaduste kohta, mis oleks võimaldanud tänase kriitilise olukorra ära hoida? Elektrilevi investeeringukava kinnitab ettevõtte nõukogu, võttes seejuures arvesse ettevõtte võimekust neid investeeringuid rahastada, kusjuures normaalolukorras peaks võrgutasu tagama investeerimiseks vajalikud vahendid. Võrgutasu tagab täna investeeringute rahastuse 34 mln euro ulatuses, 2023. aastal investeeris Elektrilevi omavahenditest 115,8 mln eurot. Elektrilevi investeeris 2023. aastal üle 80 mln euro rohkem kui tariifist investeeringuteks rahastust sai.Elektrilevi on korduvalt teinud Konkurentsiametile ettepaneku tariifimetoodika muutmiseks, et võrgutasu tagaks investeeringuteks vajalikud vahendid. Miks neid ettepanekuid (juhul kui neid on ikka tehtud)

Elektrilevi vastus EKK avalikule päringule seoses elektrikatkestustega. Read More »

Fotokonkurss – kõige halvemas seisukorras külatee

Uudised Kõige halvemas seisukorras külatee leidmise fotokonkurss kestab kuni 03. detsember 2023. Kus asuvad Eesti kõige hullemad külateed, porisemad teekatted, teravamad augud või jubedad kühmud? Kas sinu kodukandis peab sõitma või kõndima mööda seljanihestusi tekitavat teed? Oled sunnitud tööl käimiseks laveerima suurte kivide või kraavide vahel? Kojujõudmine põrutab hambad lahti? Iga kord on vaja nii sõiduk kui oma riided kui ka iseennast pessu viia? Korraldame suure üleriigilise fotokonkursi! Konkursi idee pärineb meie sõpradelt Soomest. Sealne külaliikumise organisatsioon Suomen Kylät RY korraldab sarnast konkurssi juba teist aastat.  Võistlus: Eesti Külaliikumine Kodukant korraldab Halvima Külatee fotokonkursi. Kodukandi esindajatest koosnev žürii valib välja 12 fotot kõige hullemas seisukorras olevast maapiirkonnas asuvast teest, millest koostame 2024 aasta kalendri ning kingime need pidulikult meie teede eest vastutavatele inimestele. Kõik fotode saatjad saavad auhinnaks otsustajate tähelepanu oma koduteele. Võistluse eesmärk on juhtida otsustajate tähelepanu meie maapiirkonnas elavate inimeste koduteede halvale seisukorrale. Kuigi kõik maksavad võrdselt makse, saab maarahvas oluliselt vähem selle eest vastu! Avalikud teenused peaksid olema kättesaadavad sõltumata inimeste elu- ja töökohast! Tee oma halvas olukorras teest töötlemata foto suuruses vähemalt 2000 x 1500 pxl ning saada see kuni 03.12.23 aadressile kodukant@kodukant.ee. Võistluse tulemused tehakse teatavaks 10.12.23. aadressil www.kodukant.ee Võitjatega võetakse ühendust.Fotode saatjad kinnitavad, et on ise nende autorid ning Eesti Külaliikumine Kodukant võib neid vabalt kasutada, jagada ning esitleda. ! Pane fotole juurde info: Ees- ja perekonnanimi Telefoni number E-posti aadress Foto tegemise asukoht: maakond, vald, küla/asula, tee või tänava nimi ning kas tegemist on riigi või valla teega Mõtle fotole tabav pealkiri!              Lisa, kui paljusid inimesi (peresid) selle tee seisukord mõjutab ja kui kaua see  probleemiks on olnud ning kui pikk on tee või lõik, mis väärib halvima külatee tiitlit Konkursi kontaktisik:            Tanel Talve, tel. 512 3392 15. nov. 2023 #külaliikumine #kodukant Kogu Eesti peab elama! Külaliikumine Kodukant

Fotokonkurss – kõige halvemas seisukorras külatee Read More »

Kogukondliku kriisivalmiduse infotund.

Uudised Kogukondliku kriisivalmiduse infotund. Tegevused külakogukondadele. Reede ja 13 on igati sobilik päev rääkida kriisidest ja nendeks valmisolekust. 13. oktoobril 2023  korraldas Külaliikumine Kodukant koostöös Päästeameti ja Siseministeeriumiga infotunni, kus rääkisime Kodukandi ja Päästeameti koostööprogrammi edasistest tegevustest külakogukondadele. Siseministeeriumi ja liikumise Kodukant koostöö kogukonnakeskse kriisijuhtimise valdkonnas – Martin Tulit, Siseministeerium Kasulik näide – ennetustöö omavalitsuses – Karmen Paavel, Elva vallavalitsus Tutvustasime kriisivalmiduse küsitluse kokkuvõtet – Anneli Kana, liikumine Kodukant projektijuht Kutsusime üles kasutama Innovatsioonifondi võimalusi – Kerstin Rei, Kodanikuühiskonna Sihtkapital Jagame infot maakondlike info-ja koolituspäevade korraldamise ja rahastamise kohta – Tanel Talve, Külaliikumine Kodukant; Anni Alev, Päästeamet Infotundi saab järelvaadata SIIT. Kriisivalmiduse küsitluse kokkuvõttega saad tutvuda SIIN. 25. Sep 2023 #külaliikumine #kodukant Kogu Eesti peab elama! Külaliikumine Kodukant

Kogukondliku kriisivalmiduse infotund. Read More »

Aasta Küla 2023 tiitli omanik on Kaerepere alevik Raplamaalt

Uudised Aasta Küla 2023 tiitli omanik on Kaerepere alevik Raplamaalt Eesti Külaliikumine Kodukant kuulutas Jõgevamaal Sadala külaplatsil välja Eesti Aasta küla 2023. Tiitli sai seekord Kaerepere alevik Raplamaal. Kodukant on Aasta küla konkurssi korraldanud juba aastast 2005, seda igal teisel aastal. Lauri Hussar oli järjekorras viies Riigikogu esimees, kes hindamiskomisjoni töös osales. “Kõik selle aasta nominendid on tegelikult minu seisukohast väärt tiitlit “Aasta küla”. See tugev kogukonna tunne, armastus oma kodukandi vastu ning soov panustada paikkonna arengusse, õhkas kõikidest küladest tugevalt välja. Mul on hea meel, et viimase 5-6 aasta jooksul on küladesse kolinud elama palju noori, kes tahavad panustada ja külasse uus, värske hingamine anda. Tahan südamest tänada konkursil osalejaid sooja vastuvõtu eest ning ka korraldajaid kutse eest üritusel kaasa lüüa,” ütles Hussar. Hindamiskomisjoni kuulus lisaks Riigikogu esimehele esindajad ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist, Eesti Leader Liidust, Maaeluvõrgustikust, Eesti Linnade ja Valdade Liidust ja Eesti Maaturismi Ühingust, lisaks Eesti Külaliikumise Kodukant liikmeskonna esindaja ning eelmise Aasta küla esindaja. Konkursil osalesid kõigist 15st Eesti maakonnast valitud Aasta külad. Eesti Aasta küla aunimetus omistatakse ühele külale, külade piirkonnale või alevikule, mis on saavutanud nähtavaid tulemusi ja mõju kohapealse elukeskkonna kujundamises. Aasta küla projektijuht Anneli Kana märkis, et hindamisel oli oluline külaarenduslike ja kogukonda liitvate tegevuste edukas algatamine ja elluviimine, tulemuslik koostöö kohaliku omavalitsusega ja piirkonnas toimetavate ettevõtjate ja teiste vabaühendustega. Anneli Kana rõhutas ka avatust, tuntust ja positiivset mainet maakondlikul ja/või üleriigilisel tasandil ning uuenduslike ja nutikate lahenduste rakendamist oma elukeskkonna arendamisel. Kodukandi juhatuse liikme Tanel Talve sõnul on külaliikumise üle-Eestiline võrgustik oma 25 aastase tegutsemise jooksul andnud olulise panuse kogukondliku ühise tegutsemise mõtteviisi juurutamisse. “Aasta küla konkursi eesmärk on avaldada avalikku tunnustust Eesti küladele tulemusliku tegutsemise eest, jagada laiemalt häid kogukonna toimimise praktikaid, aidata kaasa maaelu positiivse maine kasvule ning teadvustada Eesti üldsusele ja otsustajatele maa- ja külaelu olulisust,” ütles Talve. Kuna Kodukant on oma tegevuses alati kaasas käinud ühiskondlike arengutega, siis oli Aasta küla valimisel seekord tavapärasest olulisemal kohal ka piirkonna valmisolek kriisideks ning turvalisus. Konkursi võitjale anti Kodukandi poolt vastav aukiri, mälestusese ning rahaline stipendium 1500 eurot. Sadalas anti küladele välja ka eripreemiad: Siseministeerium ja Päästeamet – Turvalisus – Suurejõe küla Pärnumaa Regionaal- ja Põllumajandusministeerium – Maaelu edendamine – Ostrova küla Võrumaa Eesti Maaturismi Ühing – Külalislahkus – Valma küla Viljandimaa Eesti Valdade ja Linnade Liit – Koostöö omavalitsusega – Soonurme küla Ida-Virumaa Pere Sihtkapital – Lapsesõbralikkus – Neemi küla Saaremaa Eesti Leader Liit – Leader projektide elluviimine – Puise küla Läänemaa Maaelu Teadmuskeskus – Kogukondlik areng – Albu küla Järvamaa 18. aug. 2023 #külaliikumine #kodukant Kogu Eesti peab elama! Külaliikumine Kodukant

Aasta Küla 2023 tiitli omanik on Kaerepere alevik Raplamaalt Read More »

Üldkoosolek Adaveres 19.04.2023

Uudised 19. aprillil 2023 toimub Adavere mõisas Eesti Külaliikumine Kodukant üldkoosolek Päevakord: Aasta küla valimisprotsessist ja MEM rahastusest ning väljakuulutamise sündmusest. Külli Pann ja Liia Lust. Liikmete esindaja hindamiskomisjoni Liikmete lahkumisavaldused. Liia Lust Juhatuse aasta ülevaade. Tanel Talve, Külli Pann Erasmuse projekti kokkuvõte. Anneli Kana SIM strateegilise partneri konkursist. Tanel Talve Seltsiliste hanke tegevuste ülevaade ning Maal elamise päev. Inga Kalvist Teeme ära talgupäeva informatsioon. Külli Pann Jooksev informatsioon. Maakondades toimuvad üritused. 5. apr. 2023 #külaliikumine #kodukant Kogu Eesti peab elama! Külaliikumine Kodukant

Üldkoosolek Adaveres 19.04.2023 Read More »

Scroll to Top