Kodukandi algusaegadel oli külaliikumine peaasjalikult meeste vedada. Külavanemad olid samuti vanemad mehed. Täna on kõik teisiti – külaseltside tekkimisega tulid külaliikumisse aktiivsed naised ning täna ongi külaelu eestvedajateks valdavalt naised. Leidub ka hulk vahvaid noori peresid, kes looduslähedust ja laste head kasvukeskkonda hinnates maale kolinud ja külaelul sarvist haaranud.
Palju on külades tehtud ära Euroopa Liidu projektide ja struktuurifondide toetustega, kuid täna otsitakse agaralt juba võimalusi ka ise hakkama saada. Lisaks on külaseltsid ka agarad külaelu korraldamisel igas mõttes, mitte ainult jaanipäeva või jõulupeo korraldamisel. Aktiivselt lüüakse kaasa kõiksugu teenuste, olgu see siis prügivedu, koolitused vms korraldamisel. Otsitakse võimalusi mikroettevõtluseks, ise endale töökohtade loomiseks. Aktiivsus on kindlasti aga suurem oma kodukoha, küla ja valla, vähem maakonna tasandil.
Tahetakse ajada oma Eesti asja, millel on sisu ja mis kodukohas midagi muudab.