Uudised
Elekter pole mugavus- vaid elutähtis teenus!
Eesti Külaliikumine Kodukant
Avalik pöördumine Vabariigi valitsuse ning OÜ Elektrilevi juhatuse poole.
Lugupeetud Kaja Kallas ning Mihkel Härm!
Pöördume teie poole mureliku tõdemusega, et Eesti elektriliinide väga halva seisukorra tõttu on paljudes piirkondades elamine, ettevõtlusega tegelemisest rääkimata, muutunud võimatuks ning olukorra tõsidusest ei saada siiani lõpuni aru. Tegemist ei ole üksikute perekondade murega vaid see annab hoogu suurte ühiskondlike protsesside negatiivses suunas liikumisele. Üle riigi ühtlaselt paiknev elanikkond on eksistentsiaalse tähtsusega nii sisejulgeoleku kui ka laiemalt riigi kaitsevõime seisukohast, seetõttu soovime selgeid vastuseid, kuidas oleme jõudnud olukorda, kus tavaline talveilm on muutunud meile julgeolekuohuks ning millised erakorralised otsused on olukorra võimalikult kiireks parandamiseks kavas nüüd ja kohe vastu võtta.
Kodukant on Siseministeeriumi starteegilise partnerina andmas oma panust elanikkonnakaitse ja kriisideks valmisoleku teemal. Oma kohtumistel üle Eesti meie kogukondadega on tihti öeldud kohalike inimeste poolt, et antaks meile kasvõi elekter, internet ja korralikud teed, kõige muuga saame ise hakkama! Inimesed on valmis ise panustama aga tegelikult peavad riiklikud teenused nagu ühistransport, lasteaed, kool ja tervishoiuteenused olema kättesaadavad olenemata inimeste elu- ja töökohast. Väga raske on käia inimestele rääkimas, et võimalikeks kriisiolukordadeks tasub valmistuda, varuda erakorraliste, suurte tormide või vaenlase poolt põhjustatud elektrikatkestuste ajaks vett, toitu ja küünlaid ja mõelda kuidas ennast soojas hoida kui see “erakorraline” olukord on nende jaoks täiesti tavaline ja igapäevane! Mis siis veel saab kui peaks päriselt erakorraline olukord saabuma? Selleks ajaks pole maale enam kedagi elama jäänud ja kõigil, kel vähegi mõistust peas, on leidnud endale koha suurlinna mugavusi nautivas peres?
Võrgu uuendamisel on kaablite maa alla panek hinnanguliselt kaks korda kallim. Ometi on näiteks Soome võtnud selle endale strateegiliseks eesmärgiks ja oskab kulud-tulud tervikuna kokku lüüa. Kui palju maksab siis pidevate rikete likvideerimine? Kes neid meil 20 aasta pärast üldse likvideerib, vastavate töötajate leidmine on juba praegu keeruline! Kui palju maksab riigile see, et inimesed koonduvad paari-kolme suuremasse linna ja meie maa jääb tühjaks, ilma kaitseta? Soome pikalt ettevaatava tegevuse positiivseid tulemusi võrdluses Eesti tegevusetusega antud valdkonnas on selgelt näha – samal ajal kui Eestis on üle 15 000 tarbimiskoha ilma elektrita, on terve Soome peale neid 1000. Mõned päevad varasemas võrdluses: Eestis 3000, Soomes 3!
Elektrilevi andmed näitavad, et statistiliselt on katkestuste arv vähenenud aga see pole tingitud mitte meie riigijuhtide ja -ettevõtete ettenägelikust ja targast tegevusest vaid lihtsalt taevataadi heldusest, kes viimastel aastatel pole meie laiuskraadil tavaliste lumerohkete talvedega meid “õnnistanud”. Meie elektri ülekandevõrgu seisukord on nüüd lihtsalt jõudnud kriitilise piirini ja tegelikult on avalik saladus, et ammu amortiseerunud liinid on praegu nagu kaardimajakeste otsas ja kõik hoiavad hinge kinni, et jumala eest ainult tuuleke puhuma ei hakkaks. Kui meie elu halvamiseks pole muud vaenlast vajagi peale tavapärase muutliku ilma, siis mis sisejulgeolekust me räägime?
Kuna teada tõde on see, et meie ühiskonnale ja riigile on suurim oht rahulolematu elanikkond, siis palume kiiret vastust järgmistele küsimustele:
- Kes vastutab aastakümneid tegemata töö eest, mis on viinud meie elektrivõrgu kriitiliselt halva seisukorrani?
- Millal, kellele ja millised ettepanekud on Elektrilevi teinud investeeringute vajaduste kohta, mis oleks võimaldanud tänase kriitilise olukorra ära hoida?
- Miks neid ettepanekuid (juhul kui neid on ikka tehtud) pole arvesse võetud?
- Kes vastutab selle eest, et meie elektriliinide töökindluse tagamise asemel kaotati ainuüksi Utah projektiga vähemalt 65 miljonit eurot Eesti maksumaksja raha?
- Milline on Eesti riigi strateegiline eesmärk seoses elektrivarustuse katkestusteta tagamisega kõikjal Eestis? Millal ja millised investeeringud vähemalt nüüd on selle saavutamiseks eraldatud?
- Kui tavapärast võrguühendust ei suudeta tagada, siis miks ei toimeta Elektrilevi katkestuste küüsis vaevlevatele piirkondadele ise vajaliku võimsusega generaatorid või muud lahendused, mis võimaldaks ühiskonna jätkuvat toimimist ka maapiirkondades?
- Millised kompensatsioonid on plaanis katkestuste piirkondade elanikele, kes on pool oma elektriarvest maksnud võrgutasuks kuid kes on ostetud teenusest ilma jäetud? Kuidas kompenseeritakse saamata jäänud ettevõtlustulu ning inimeste endi kantud lisakulud oma kodus ellujäämiseks?
Vastust oodates ja jätkuvat koostööd lubades
MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant juhatus:
Liia Lust, Külli Pann, Tanel Talve
tel: 5123392
15.12.2023
Rahandusministeeriumi vastus Eesti Külaliikumine Kodukant avalikule päringule seoses elektrikatkestustega
Tanel Talve
Eesti Külaliikumine Kodukant
kodukant@kodukant.ee
Vastus avalikule pöördumisele
Austatud härra Talve
Riigikantselei on rahandusministrile edastanud vastamiseks Eesti Külaliikumine Kodukant avaliku pöördumise seoses elektri jaotusvõrgu investeeringute ja töökindlusega.
Rahandusministeerium selgitab vastuseks teie küsimustele järgmist:
Kes vastutab aastakümneid tegemata töö eest, mis on viinud meie elektrivõrgu kriitiliselt halva seisukorrani?
Elektrilevi OÜ on järjepidevalt investeerinud enda tegevuspiirkonnas võrguteenuse kvaliteedi tõstmisesse, mis on omanud võrguteenusele ka positiivset mõju. 2010. aastaga võrreldes on rikete arv Elektrilevi võrgus kahanenud üle 2 korra (ca 31 000 riket aastal 2010; ca 14 400 riket aastal 2023). Seejuures on peamine rikete vähenemise allikas olnud madalpingevõrgu muutmine ilmastikukindlaks – tänaseks on üle 95% madalpingevõrgust ilmastikukindel. Järgnevatel aastatel tuleb tagada investeeringute jätkumine võrgu töökindluse tõstmiseks, et muuta ka keskpingevõrk ilmastikukindlamaks. Rahandusministeerium on seadnud Eesti Energia AS-le ning Eesti Energia AS Elektrilevi OÜ-le seadnud omaniku ootuse, et parandada võrguteenuse kvaliteeti.
Eesti Energia AS on Elektrilevi omanikuna taganud investeeringud elektrivõrgu töökindlusesse oluliselt suuremal määral, kui seda on katnud võrgutasust laekuvad summad. Perioodil 2015-2023 kattis võrgutasu ainult 60% Elektrilevi tehtud investeeringutest, ülejäänu finantseeriti omaniku tulukuse ja laenukapitali arvelt. Elektrilevi investeeris sellel perioodil ligikaudu 600 mln eurot, sellest oli tariifiga kaetud 352 mln eurot. Järgnevatel aastatel on Elektrilevi investeerimisvajadus ca 100 kuni 150 mln eurot aastas, tariif katab sellest vahemikus 35 kuni 40 mln eurot, seega on selge, et võrgutasu arvutamise põhimõtted peavad muutuma.
Rahandusministrina mõistan, et tekkinud olukord, kus regulaarselt on suuremahulised elektrikatkestused, ei ole vastuvõetav ning vajab lähiajal kiiret parandamist. Rahandusministeerium Eesti Energia osaluse valitsejana hindab omaniku ootuseid uuendades, kuidas tagada parem tasakaal võrgutasu konkurentsivõime ja taskukohasuse ootuse ning võrgu töökindluse vahel.
Millal, kellele ja millised ettepanekud on Elektrilevi teinud investeeringute vajaduste kohta, mis oleks võimaldanud tänase kriitilise olukorra ära hoida?
Elektrilevi investeeringukava kinnitab ettevõtte nõukogu, võttes seejuures arvesse ettevõtte võimekust neid investeeringuid rahastada, kusjuures normaalolukorras peaks võrgutasu tagama investeerimiseks vajalikud vahendid. Võrgutasu tagab täna investeeringute rahastuse 34 mln euro ulatuses, 2023. aastal investeeris Elektrilevi omavahenditest 115,8 mln eurot. Elektrilevi investeeris 2023. aastal üle 80 mln euro rohkem kui tariifist investeeringuteks rahastust sai.
Elektrilevi on korduvalt teinud Konkurentsiametile ettepaneku tariifimetoodika muutmiseks, et võrgutasu tagaks investeeringuteks vajalikud vahendid.
Miks neid ettepanekuid (juhul kui neid on ikka tehtud) pole arvesse võetud?
Iga täiendav investeering tõstab võrgutasu. Perioodil 2005 kuni 2023 tõusis tarbijahinnaindeks ca 2,2 korda, Elektrilevi võrgutasu aga 1,47 korda. Elektrilevi võrgutasu hinnatõus on jäänud oluliselt alla elukalliduse üldisele tõusule. See on saavutatud Konkurentsi range järelevalve ja Elektrilevi efektiivse tegevuse tulemusena. Kusjuures Elektrilevi tänases tariifiga tagatud tegevuskulude tase on pärit 2021. aastast, vahepeal on tarbijahinnaindeks kasvanud aga üle 25%.
Kes vastutab selle eest, et meie elektriliinide töökindluse tagamise asemel kaotati ainuüksi Utah projektiga vähemalt 65 miljonit eurot Eesti maksumaksja raha?
Teie poolt välja toodud nö Utah investeering ei ole tehtud Elektrilevi OÜ poolt ega mõjuta mitte mingil määral investeeringuid elektri jaotusvõrku või selle töökindlust. Kõigi äriliste otsuste, sh investeeringute, eest vastutavad ettevõtte juhtorganid vastavalt otsustustasanditele – juhatus ja nõukogu. Riigi äriühingute puhul on mõningateks tegevusteks vajalik ka üldkoosoleku otsus (nt RVS § 88 nõuab, et tütarettevõttes osaluse soetamiseks on vajalik üldkoosoleku otsus).
Milline on Eesti riigi strateegiline eesmärk seoses elektrivarustuse katkestusteta tagamisega kõikjal Eestis? Millal ja millised investeeringud vähemalt nüüd on selle saavutamiseks eraldatud?
2022. a suvel sõlmiti Elektrilevi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel leping, millega eraldati Elektrilevile 8 mln eurot võrkude töökindluse tõstmiseks. Selle lepinguga võttis Elektrilevi endale kohustuse investeerida toetuse saamisel enda poolt teist sama palju, et võrgu töökindlust tõsta. Kokku investeeris Elektrilevi lepingu täitmiseks 17,2 mln eurot ning üle Eesti rajati 564 km ilmastikukindlaid liine.
2022. aasta lõpus tabas erakordselt tugev lumesadu Saaremaad ja Hiiumaad, misjärel otsustas valitsus eraldada saarte elektrivõrkude kliimakindluse tõstmiseks 15,7 mln eurot. Elektrilevi on nende töödega ka juba alustanud, Hiiumaa elektrivõrku on investeeritud üle 1,5 mln eurot ning Saaremaa elektrivõrku üle 3,8 mln eurot. Käesoleval aastal on kavas nimetatud maakondades investeerida veel täiendavalt üle 10 mln euro.
Eesti taaste- ja vastupidavuskavas1 on elektrivõrgu tugevdamise programmile taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks eraldatud 30 miljonit eurot, millega tugevdatakse üle 600 km elektrivõrku üle Eesti.
2022. aastal investeeris Elektrilevi Eesti elektrivõrkudesse kokku ligi 123 mln eurot, 2023. aastal juba üle 167 mln eurot. Kõik need investeeringud on parandanud Eesti elektrivõrgu toimepidevust, aga selge on see, et lähiaastatel peab veelgi rohkem investeerima. Elektrilevi on koostanud võrgu pikaajalise arengukava aastani 2035, mille järgi tuleb järgnevatel aastatel investeerida võrgu töökindluse kasvatamisesse keskmiselt 172 mln eurot aastas (baas + liitumised stsenaarium). Need on vajalikud investeeringud, aga eeldavad tänast tariifimetoodika muudatust, mida riik koos Elektrilevi ja Konkurentsiametiga hetkel ka arutab.
Kokkuvõttes on riigi pikaajaline strateegiline eesmärk viia rikkeline SAIDI (keskmine katkestuste aeg aastas kliendi kohta) aastaks 2030 tasemele 90 minutit. Selle eesmärgi täitmine eeldab elektrivõrkudesse tänasest rohkem investeeringuid ja kindlasti on riigi strateegiline eesmärk nendeks investeeringuteks vajalikud vahendid leida.
Kui tavapärast võrguühendust ei suudeta tagada, siis miks ei toimeta Elektrilevi
katkestuste küüsis vaevlevatele piirkondadele ise vajaliku võimsusega generaatorid või muud lahendused, mis võimaldaks ühiskonna jätkuvat toimimist ka maapiirkondades?
Elektrilevi tavarutiinides on generaatorite kasutamine kõige haavatavamate klientide elektrivarustuse taastamiseks. Need on kliendid, kus elektri puudumisel on oht inimelule. Ülejäänud klientide puhul kasutatakse generaatoreid vastavalt võimalustele, seejuures võetakse objektide valikul arvesse põhitoite likvideerimise aeg, rikkega seotud klientide hulk, tehnilised võimalused generaatori paigaldamiseks, võrgus olevate hajatootjate hulk ja varasemad pikad katkestused.
Statsionaarsete generaatorite paigaldamine ei ole tänases turukorralduses majanduslikult mõistlik, sest need tuleks paigaldada ka töös hoida Elektrilevi tuludest ilma tariifist katet omamata. Täiendava generaatorvõimekuse tagamine peaks tulenema õigusaktidest, mis elektri jaotusvõrgu valdkonnas on Kliimaministeeriumi valdkond ning mille üle teostab järelevalvet Konkurentsiamet. Paigutades üle Eesti üle 30 000 generaatori, millest igaüks maksaks ca 50 000 eurot tekiks Elektrilevi rahavoole nii suur täiendav koormus, et muud võrguinvesteeringud jääksid selle võrra teostamata (tänane võrgutariifi metoodika ei võimalda generaatorite investeeringuid ega jooksvat hoolduskulu hinnastamisel arvesse võtta).
Millised kompensatsioonid on plaanis katkestuste piirkondade elanikele, kes on pool oma elektriarvest maksnud võrgutasuks kuid kes on ostetud teenusest ilma jäetud?
Kõik kliendid, kes kogesid lubatust pikemaid katkestusi, saavad automaatse võrgutasude vähendamise. Võrgutasude vähendamise olukorrad ja kompensatsiooni suurused on sätestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt vastava määrusega (Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral – https://www.riigiteataja.ee/akt/1039867?leiaKehtiv).
Kuidas kompenseeritakse saamata jäänud ettevõtlustulu ning inimeste endi kantud lisakulud oma kodus ellujäämiseks?
Elektrilevi saamata jäänud tulu ei kompenseeri, küll aga hüvitatakse kõik kahjud, mis on tekkinud Elektrilevi tõttu. Hüvitise saamiseks tuleb Elektrilevile esitada avaldus (https://www.elektrilevi.ee/katkestused/hyvitamine).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
08.02.2024
Elektrilevi vastus Eesti Külaliikumine Kodukant avalikule päringule seoses elektrikatkestustega
- Kes vastutab aastakümneid tegemata töö eest, mis on viinud meie elektrivõrgu kriitiliselt halva seisukorrani?
Klientide suurim ootus võrguettevõttele on saada järjest töökindlamat võrguteenust mõistliku hinnaga. Võrguettevõtja tegevus on riiklikult reguleeritud ning võrguteenuse osutamise alused tulenevad 2003. aastal jõustunud elektrituruseadusest. Võrguettevõtja saab oma kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid võrgutasudest.
Tuleb märkida, et varasematel aastakümnetel oli ühiskondlik ootus keskendunud võimalikult mõõdukale võrgutasule, seda ootust väljendas Konkurentsiamet ja sellele ootusele püüdis ka võrguettevõte vastata. Nii jäigi praegusest vähem ekstreemsetes ilmastikuoludes varustuskindluse aspekt tahaplaanile.
Alatest 2005. aastast 15 aasta jooksul kasvas tarbijahinnaindeks 54%, kuid keskmine võrguteenuse hind vaid 9%. Teisisõnu, võrguteenus reaalselt isegi odavnes. Elektrilevi hallata on üle 60 000 km elektriliine, millest 60% teenindab vaid 5% tarbimise mahust. Võrreldes paljude muude Euroopa riikidega on võrgu ühe kilomeetri kohta edastatav kilovatt-tundide maht oluliselt väiksem ja vastavalt väiksem ka tulubaas. Seda ei ole soosinud ka ajast maha jäänud võrgutasude struktuur, kus püsitasude osakaalu on saadud küll mõnevõrra suurendada, kuid see on Konkurentsiameti suuniste järgi jäänud optimaalsega võrreldes liiga väikeseks. Nende küsimuste arutamiseks oleks vaja Eestis ühiskondlikku debatti, mille käigus selguks, millist varustuskindlust tegelikult soovitakse ning kui palju ollakse selle eest maksma. Soomes läbiti see varasemate suurtormide järgselt ja 2013. aastal püstitati seadusandluses vastavad eesmärgid 2028. aastaks, mis tõi kaasa ka vastava võrgutasude kasvu.
Küsimusele vastupidiselt saab väita, et Elektrilevi juhtkond koos omaniku esindajatega on aastaid panustanud võrgu kvaliteedi kasvatamisesse. Viimastel aastatel on võrgu uuendamisse omaniku toel investeeritud järjepidevalt üle 50 mln € aastas, kuigi praegune võrguteenuse hind annab võimekuse teha seda vaid ca 35 mln € ulatuses aastas. Olemasolevate keskpinge paljasjuhtmeliste liinide ilmastikukindlaks uuendamiseks on vajalik investeerida ca 1,2 miljardit € ja seda raha on Elektrilevi juhid ka järjepidevalt küsinud nii regulaatori kui poliitikute käest. Elektrilevi otsib lahendusi investeeringumahtude suurendamiseks ja kiiremaks realiseerimiseks lähiaastatel ning viib omaniku, riigi ja Konkurentsiametiga läbi arutelusid investeerimisvõimekuse suurendamiseks.
- Millal, kellele ja millised ettepanekud on Elektrilevi teinud investeeringute vajaduste kohta, mis oleks võimaldanud tänase kriitilise olukorra ära hoida?
Elektrilevi on alates 2012. aastast alates teinud erinevaid ettepanekuid võrgutasude regulatsioonimudeli täiustamiseks nii Konkurentsiametile kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil
- Miks neid ettepanekuid (juhul kui neid on ikka tehtud) pole arvesse võetud?
Seni on esiplaanil olnud võrgutasude mõõdukana hoidmise aspekt. Hea meel on tõdeda, et koostöö Kliimaministeeriumiga on viimasel ajal olnud väga positiivne ja ka Kliimaministeerium mõistab võrguinvesteeringute vajadust.
- Kes vastutab selle eest, et meie elektriliinide töökindluse tagamise asemel kaotati ainuüksi Utah projektiga vähemalt 65 miljonit eurot Eesti maksumaksja raha?
Elektrilevil puudub pädevus sellele küsimusele vastata.
- Milline on Eesti riigi strateegiline eesmärk seoses elektrivarustuse katkestusteta tagamisega kõikjal Eestis? Millal ja millised investeeringud vähemalt nüüd on selle saavutamiseks eraldatud?
Eesti riigi strateegiline eesmärk seoses elektrivarustuse katkestusteta tagamisega kõikjal Eestis peaks kajastuma vastavates riiklikes arengukavades ja selle täitmine olema tagatud õigusaktidega. Elektrilevile on riigieelarvest eraldatud 46 mln eurot toetust ja läbirääkimised käivad täiendavad 13 mln eurot eraldamiseks. Nende toetuste abil investeerib Elektrilevi üle Eesti ilmastikukindla võrgu rajamiseks.
- Kui tavapärast võrguühendust ei suudeta tagada, siis miks ei toimeta Elektrilevi katkestuste küüsis vaevlevatele piirkondadele ise vajaliku võimsusega generaatorid või muud lahendused, mis võimaldaks ühiskonna jätkuvat toimimist ka maapiirkondades?
Elektrilevi omab arvestatavat hulka generaatoreid, mida kasutatakse kriisiolukorras eeskätt kriitilisemate objektide elektriga varustamiseks. Generaatorite massilisem kasutusele võtmine ja nende eesmärgipärane haldamine killustaks võrgu toimimise tagamiseks vajalikke ressursse.
- Millised kompensatsioonid on plaanis katkestuste piirkondade elanikele, kes on pool oma elektriarvest maksnud võrgutasuks kuid kes on ostetud teenusest ilma jäetud? Kuidas kompenseeritakse saamata jäänud ettevõtlustulu ning inimeste endi kantud lisakulud oma kodus ellujäämiseks?
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ on sätestatud elektrikatkestuste lubatavad kestused ja võrgutasu vähendamise määrad nende nõuete rikkumise korral. Ajavahemikus 1. oktoobrist – 31. märtsini on rikke likvideerimise lubatud aeg jaotusvõrgus kuni 16 tundi. Elektrivarustuse kindluse nõuete rikkumise korral vähendatakse võrgutasusid vastavalt nimetatud määrusele ja hüvitis kajastub klientidele hiljemalt ülejärgmise kuu arvel, seega võrgutasu vähendamine detsembri suhtes kajastub jaanuaris või hiljemalt veebruaris esitatavatel arvetel. Võrgutasu vähendamine toimub automaatselt, selleks ei pea kliendid avaldust esitama.
Lugupidamisega
Mihkel Härm
juhatuse esimees
13.02.2024
#külaliikumine #kodukant
Kogu Eesti peab elama!
Külaliikumine Kodukant