Euroopa Maapäev

Kui Eestis on külade Maapäevad juba pikaajalise traditsioonina aastast 1996 toimunud ja meie sõprade juures Rootsis külaliikumine 1970-ndate lõpus käima lükatud, siis Euroopa Maapäev(ad) on midagi tõeliset uut ja värsket.

Just Rootsi ja Eesti, aga ka Holland, Sloveenia ja veel mõned ükskud riigid olid tõukejõuks üle-euroopalistele kodanikualgatuslikele maaelu organisatsioonidele korraldamaks samalaadne sündmus üle terve Euroopa.

I Euroopa maapäev toimus konverentsi stiilis, 1- päevasena 13. novembril 2013 Brüsselis. Vahepealne paar aastat olid aga kiire arenguga ja nii otsustatigi alates 2015. aastast Euroopa Maapäevi pidada Rootsi-Eesti mudeli järgi, 3-päevastena, ringsõitude ja külastuste, töötubade ja ühisaruteludega kuni tõsise ja hääleka sõnumini välja.

4.-6. novembrini 2015 võõrustas Saksamaa piiril asuv Austria väikelinn, 5000 elanikuga Schärding,  250 maapäevalist 40 riigist.

Eestit esindas 5 liikmeline delegatsioon koosseisus: Anneli Kana (Liikumine Kodukant juhatuse liige), Krista Habakukk (Liikumine Kodukant juhatuse esimees) Andrus Saliste ( Harjumaa Kodukandi juhatuse esimees), Kristiina Timmo ja Piret Leskova (Eesti LEADER Liit) ja Kaul Nurm (Eesti Talupidajate Keskliit)

Euroopa Maaelu Parlament ehk Maapäev on sündmus, mis kätkeb endas võimalusi, koostööd, arvamuste paljusust ja ühiseid väärtusi.

Maapäeva toimumiskoha ümbruses toimusid õppereisid, eelnevalt tõstatatud teemadega töötoad, mille läbiarutamise tulemusel sündis plenaaristungil ühine arusaam ja võeti vastu Euroopa Maaelu Manifest.

Sõnumi eesmärk ei olnud pelgalt nõuda, vaid anti ka sõnum, et oleme valmis vastutama. Pakuti välja võimalikke lahendusi, kajastati toimivaid näiteid. Töögruppide edulooks saab pidada kindlasti ka eri riikide esindajate ühiseid arutelusid.

Seega võib julgesti väita, et Maapäeva manifesti teksti võib vaadelda kui alt-üles tulnud ideede ja ettepanekute kogu.

Elu Euroopas ei ole vaid linnades, elu Euroopas on kõikjal. Vastutus igakülgse arengu eest riikide erinevates piirkondades lasub riikidel endil ja seda läbi koostöö tegemise. Koostöö riigisektori, erasektori ja kodanike vahel – teisiti pole õnnestumine võimalik.

Manifest edastatakse Euroopa Parlamendile, Euroopa Komisjonile ja olulistele võtmeisikutele. Iga riik kontakteerub eraldi ka oma rahvusliku tasandi otsustajatega ning tutvustab ja diskuteerib Manifestis kajastatud teemadel.

Järgmine Maapäev peaks toimuma 2017.a sügisel ning juba nüüd on pandud idanema mõtteseeme, et see toimub liikumise Kodukant eestvedamisel Eestis.

Lõplik kokkulepe sünnib 2016. aasta alguses, kuid on suurepärane võimalus tõmmata endale sellise mastaapse ettevõtmisega tähelepanu paar kuud enne Eesti Euroopa Liidu eesistumist (2018.a I pool). Töö selle nimel on juba alanud.

Seega – Euroopa II Maapäev on lõppenud ja ettevalmistused III Maapäevaks juba käivad.

Liikumise Kodukant esindajate osalemist Maapäeval toetasid Maamajanduse Infokeskus ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

EUROOPA II MAAPÄEVA KOKKUVÕTE

http://europeanruralparliament.com/