Euroopa Maapäev
Euroopa Maaelu Parlament ehk Maapäev
on sündmus, mis kätkeb endas võimalusi, koostööd, arvamuste paljusust ja ühiseid väärtusi. Kui Eestis on külade Maapäevad juba pikaajalise traditsioonina aastast 1996 toimunud ja meie sõprade juures Rootsis külaliikumine 1970-ndate lõpus käima lükatud, siis Euroopa Maapäev(ad) on midagi tõeliset uut ja värsket. Just Rootsi ja Eesti, aga ka Holland, Sloveenia ja veel mõned üksikud riigid olid tõukejõuks üle-euroopalistele kodanikualgatuslikele maaelu organisatsioonidele korraldamaks samalaadne sündmus üle terve Euroopa.
I Euroopa maapäev toimus konverentsi stiilis, ühe päevasena 13. novembril 2013 Brüsselis. Vahepealne paar aastat olid aga kiire arenguga ja alates 2015. aastast otsustati Euroopa Maapäevi pidada Rootsi-Eesti mudeli järgi – 3-päevastena, ringsõitude ja külastuste, töötubade ja ühisaruteludega.
2015. aasta novembris võõrustas Saksamaa piiril asuv Austria väikelinn, 5000 elanikuga Schärding, 250 maapäevalist 40 riigist. Eestit esindas 5 liikmeline delegatsioon koosseisus Anneli Kana (Liikumine Kodukant juhatuse liige), Krista Habakukk (Liikumine Kodukant juhatuse esimees), Andrus Saliste (Harjumaa Kodukandi juhatuse esimees), Kristiina Timmo ja Piret Leskova (Eesti LEADER Liit) ja Kaul Nurm (Eesti Talupidajate Keskliit).
Maapäeva toimumiskoha ümbruses toimusid õppereisid, eelnevalt tõstatatud teemadega töötoad, mille läbiarutamise tulemusel sündis plenaaristungil ühine arusaam ja võeti vastu Euroopa Maaelu Manifest.
Sõnumi eesmärk ei olnud pelgalt nõuda, vaid anti ka sõnum, et oleme valmis vastutama. Pakuti välja võimalikke lahendusi, kajastati toimivaid näiteid. Töögruppide edulooks saab pidada kindlasti ka eri riikide esindajate ühiseid arutelusid. Seega võib julgesti väita, et Maapäeva manifesti teksti võib vaadelda kui alt-üles tulnud ideede ja ettepanekute kogu.
Elu Euroopas ei ole vaid linnades, elu Euroopas on kõikjal. Vastutus igakülgse arengu eest riikide erinevates piirkondades lasub riikidel endil ja seda läbi koostöö tegemise. Koostöö riigisektori, erasektori ja kodanike vahel – teisiti pole õnnestumine võimalik.
Manifest edastatati Euroopa Parlamendile, Euroopa Komisjonile ja olulistele võtmeisikutele. Iga riik kontakteerus eraldi ka oma rahvusliku tasandi otsustajatega ning tutvustas ja diskuteeris Manifestis kajastatud teemadel. Samadel alustel on jätkunud töö ka järgnevate Maapäevade eel, ajal ja järel.
Euroopa III Maapäev toimus 2017. aasta sügisel Hollandis, Venhorstis.
Euroopa IV Maapäev toimus 2019.a sügisel Hispaanias, Astuuria piirkonnas, Candas`es. Seal uuendati ERP Manifest 2019, samuti võeti vastu Maapiirkondade elanike deklaratsioon Candas, November 2019. Maapäevale järgneval perioodil koostas Euroopa Maapäeva korraldav juhtkomitee Poliitikadokumendi, mille alusel jätkub töö poliitikate mõjutamisel Euroopa tasandil.
Kogu Eesti peab elama!
Külaliikumine Kodukant