Uudised

Uudised President tunnustab Valgetähe IV klassi aumärgiga külaliikumise eestvedajat Foto: Arno Mikkor „Iseseisvuspäeva eel tänab Eesti Vabariik oma teenetemärkidega inimesi, kelle töö ja tegevus on aidanud muuta Eestit paremaks, kaitstumaks, sõbralikumaks ja hoolivamaks,“ kirjutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas. Riiklikud autasud Eestile osutatud teenete tunnustuseks said 167 inimest kodu- ja välismaalt. Teiste seas sai riikliku tunnustuse, Valgetähe IV klassi aumärgi, Anneli Kana. President Alar Karis andis teenetemärgid üle 21. veebruaril 2023. Anneli Kana väärib tunnustust mitme tegevuse eest, sest ta on nii mitmekülgne ja paljude valdkondadega seotud. Olgu see siis külaliikumisega seotud teemad Metsanurme külas, Harjumaa või üle-eestilises võrgustikus ja samuti ka välisriikides või maaturismi valdkonnas. Neil teemadel kaasa rääkima, on Annelist kompetentsemat raske leida. Harjumaal on raske leida valdkonda, kus Anneli ei tegutseks. Paljud teavad tema toimetamisi Saku vallas Metsanurme külas või Kodukant Harjumaa juhatuse liikmena erinevaid projekte vedamas. Anneli on oodatud esineja igas Eesti maakonnas ja Euroopa riigis, sest tal on kogemusi, mida jagada, näiteid, millest rääkida ja tulemusi, mida näidata. Lisaks külaliikumisele teavad teda ka turismi-, täiskasvanuhariduse-, siseturvalisuse valdkonna tegijad. Anneli osaleb, esineb, kaasab, korraldab, tõlgib, kirjutab. Ta oskab tegijaid innustada ja tunnustada, ta on kiire infojagaja ja suhete looja. Eraldi äramärkimist vajab Anneli aastatepikkune Eesti esindamine Euroopa külaliikumises, teda on valitud sealsetesse juhtorganitesse, ta on tutvustanud Eesti kodanikuühiskonna arengut ja rääkinud kaasamisest Albaanias, Bosnia-Herzogovinas, Montenegros, Armeenias, Gruusias, Moldovas ja Ukrainas. Tema sõnaga arvestatakse, tema ettepanekuid oodatakse. Tema ettekanded Eesti kodanikuühiskonnast, Eesti külade Maapäevast on inspireerivad, alati rohkete eluliste näidetega. Annelil on palju praktilist kogemust nii külaseltsi, maakondliku kui üle-eestilise organisatsiooni juhtimisest, ta teab, millest räägib ja teab, mis toimib. Euroopa Maapäevade korraldajad on nii mõndagi Eestilt üle võtnud, sest Eesti Maapäevadel on alati ka välisdelegatsioonid, mille vastuvõtmist Anneli korraldab. Anneli on abiks olnud Horvaatias, Šotimaal, Rumeenias ja Poolas Maapäeva korraldamisel. Tema kui eksperdiga arvestatakse. Tema mõnus huumor, mahlakas jutt ja ladus inglise keel on heade suhete ja pikaajaliste kontaktide alus. Kogu välissuhtlus, Eesti esindamine ja Euroopa juhtorganites osalemine on Anneli vabatahtlik töö. Kõiki ülesandeid ja kohustusi täidab Anneli suure pühendumise ja kirega. Võime uhked olla, et Eestil on külaelu ja kodanikuühiskonna valdkonnas on selline visiitkaart. Palju-palju õnne Külaliikumine Kodukant poolt! 25. Feb 2023 #külaliikumine #kodukant

Uudised Aasta külad arutasid Riigikogus, mis teeb Eesti küla elujõuliseks Aasta küla 2021 konkursi patroon, Riigikogu esimees Jüri Ratas avas reedel Riigikogu ja Eesti Külaliikumise Kodukant korraldatava arutelu „Mis teeb Eesti küla elujõuliseks?“. Avalikul arutelul esines tervitussõnavõtuga Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige Tanel Talve. Riigikogu majanduskomisjoni liige Annely Akkermann rääkis sammudest tugeva ja elujõulise maaelu arendamiseks, Riigikogu sotsiaalkomisjoni juht Siret Kotka sotsiaalse kapitali suurendamisest maapiirkondades, eelmisele aasta küla konkursile vaatas  tagasi konkursi programmijuht Krista Pegolainen-Saar ning aasta küla 2021 tiitli kandmisest rääkis  Viskla küla esindaja Kristel Kadapik. Konkursil osalenud külakogukondade esindajate ja Riigikogu liikmete arutelu modereeris Riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm. Riigikogus 2022 Ratase sõnul on Eesti külaelu elujõulisus väärtus, mille eest tuleb tugevalt seista. „Selleks, et maapiirkondades oleks jätkuvalt aktiivseid ja teotahtelisi inimesi ning noored sooviksid sinna jääda või naasta, on oluline roll ka riigil. Reedesel arutelul osalesid inimesed, kellele Eesti maaelu siiralt korda läheb. Usun, et leiame ka edaspidi kohaliku elu arendamiseks koos kogukondadega sisukaid ja häid ideid, mida endaga kaasa võtta,” ütles ta. Pegolainen-Saar pidas oluliseks, et külad said kokku ka pärast konkurssi. “Kandideerijad olid maakondade esinduskülad, kelle kaudu on läbilõikena esindatud paljud maapiirkodade kogukonnad,“ lausus ta. „On ka tähenduslik, et kokkusaamine toimub Riigikogus. Just siin tehakse peamised strateegilised otsused, kuhu riik suundub ja kuidas see mõjutab maapiirkondade edasist arengut.“ Riigikogu konverentsisaalis toimunud arutelu saab vaadata siit 20. mai 2022

Uudised Loe vabatahtlike seltsiliste lehte! Postimehe vahel ilmus vabatahtlike seltsiliste vaheleht 22.01.2022. Loe lehte SIIT . Kui  soovid olla vabatahtlik seltsiline või  sa soovid hoopis seltsilise tuge, siis anna sellest teada SIIN. 26. jaan. 2022 #külaliikumine #kodukant

Uudised Külade eestvedajad soovivad valituks osutudes suurendada omavalitsuse juhtimise läbipaistvust ja kohapealse koostöö tõhustamist kogukondadega! Kodukant viis oktoobri esimesel nädalal läbi valimiseelse kiirküsitluse külade eestvedajate seas. Küsitluse eesmärk oli teada saada, kui suur hulk külades tegutsevatest aktiivsetest inimestest on osalemas kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ja millised on kesksed teemad, mille eest nad tahavad valituks osutudes volikogus seista. Küsitlusele vastas kokku üle 150 kandidaadi igast maakonnast. Vastanutest 62% määratleb end külas tegutseva küla arengut toetava MTÜ juhatuse liikmena, 35% vastanutest on külavanemad ja 30 % pidas end muul viisil külaelu edendajaks. Vastanud kandidaatidest 62% on naised ja keskmine küla esindava kandidaadi vanus jääb vahemikku 46 kuni 57 eluaastat. Küla eestvedaja eelistab ka seekord kandideerida valimisliidu nimekirjades ja seda märkis üle poole vastanutest. Üksikkandidaate meie küsitlusele vastanute seas seekord ei ole. Millised on aga peamised teemad, mida kandidaadid peavad just enda südameasjaks valituks osutudes kajastub sõnapilves. Väga selgelt  eristuvad just omavalitsuses läbipaistvama valitsemise, kogukondade kaasamise ja nendega sisulise koostöö tegemise ootused uutele volikogudele. Põhiteemade hulgas on tugevalt ka elukeskkond, sh haridus, sotsiaalteenused, huvitegevused ja noortega töö. Investeerimisvajaduste vaates soovivad eestvedajad panustada teede korrashoiu ja interneti leviku arendamisse ja ettevõtluseks vajaliku taristu arendamisse.   Sõnapilv: Küla eestvedajate südameteemad kohalike omavalitsuste valmistel 2021 #külaliikumine #kodukant 29. okt. 2021 Kogu Eesti peab elama! Külaliikumine Kodukant

Uudised Omavalitsuste hinnangul loob kogukondade kaasamine lisaväärtust kõigile 25. märtsil toimus Eesti Külaliikumise Kodukant eestvedamisel veebikonverentsil „Kogukonna roll ja võimalused kohalikus omavalitsuses“, kus arutleti kohalike kogukondade ja omavalitsuste koostöövõimaluste üle. Konverentsilt jäi kõlama, et kogukondade õigeaegne kaasamine arutelu- ja otsustusprotsessidesse kindlustaks elukeskkonna, kus kõik tunneksid end väärtustatuna ning seeläbi tõuseks üleüldine heaolutunne. Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Ivika Nõgel leidis, et lisaks eestvedajate aktiivsusele sõltub kogukondade heaolu kõige enam suhetest kohaliku omavalitsusega. „Kogukondade ja omavalitsuste koostöö on külaliikumise südameasi, millele tahame kaasa aidata, “ sõnas Nõgel. Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitas konverentsi tervituskõnes isiklikule kogemusele toetudes, et pingutus, mida kogukondade kaasamine eeldab, tasub end alati kuhjaga ära. „See on väärtuslik kogemus omavalitsusele, suurendades samal ajal turvatunnet ka väikseimates kogukondades,“ ütles Kruuse.   Debatil väitlevad Maido Nõlvak, Annely Akkermann, Iiris Saluri ja Ott Kasuri Riigihalduse minister Jaak Aab rõhutas oma ettekandes „Avatud valitsemise põhimõtete rakendamine ning kogukondade kaasamise võimalused“, et meie tulevik on avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond, kus kohalikke otsuseid tehakse omavalitsusjuhtide ja kogukondade koosloomes. „Vaid koostöös saavad sündida sellised lahendused, mis on jätkusuutlikud ja teenivad kohalikke vajadusi parimal moel ning siin on kogukonna panusel hindamatu roll,“ selgitas Aab. Konverentsil esinenud Lääne-Harju, Elva ja Lääne-Nigula vallajuhid rõhutasid vajadust näha kogukondades võrdset partnerit, kellega teemad läbi arutada ka siis, kui see pole mugav. Teaduse vaadet esindav Katri-Liis Lepik tõi hea koostöö näitena Võrumaa omavalitsustes korraldatavad loometalgud, kus ühiselt otsitakse lahendusi kohalikele probleemidele. Heade suhete ja usalduse olulisust rõhutasid ka kogukondade esindajad Otepäält ja Virtsust. Konverentsi lõpetas põnev paneeldiskussioon teemal „Kaasamine – kas tulu või tüli?“. Debatis osalenud Eesti Linnade ja Valdade liidu arendusjuhi Ott Kasuri sõnul on koostöö loomiseks esmalt oluline tahe. „Ühest küljest peaks kohalik omavalitsus looma vastava seadusandliku baasi ja looma need võimalused, mille alusel on võimalik vabaühendusi toetada rahaliselt ja kaasata neid infrastruktuuri ja avalike teenuste kättesaadavuse laiendamisele. Millises vormis see koostöö toimub, jääb iga omavalitsuse enda otsustada,“ arvas Kasuri. Vaata konverentsi salvestust siin: https://youtu.be/a1iiGKwoIkc Konverentsi ettekannete slaidid Kogukonnakomisjon – kellele ja milleks? Jaanus Saat, Lääne-Harju vallavanem Vaata Kaasamine – ametniku hirm või rõõm? Kertu Vuks, Elva abivallavanem Vaata Mis kasu võiks olla omavalitsusel arukast kogukonnast? Jüri Mõniste, Virtsu kogukonna eestvedaja Vaata Kuidas saavutada kogukondade toetus uusarendustele? Mikk Lõhmus, Lääne-Nigula vallavanem Kogukondade roll kohalike omavalitsuste arendamisel Katri-Liis Lepik, TLÜ ühiskonnateaduste instituudi dotsent Kuidas saada kohalik omavalitsus kogukondade paati? Elmo Saul, Otepää Valla Külade Ühendus, juhatuse liige Vaata Vaata Vaata Miks on kogukondade ja omavalitsuste koostöö Kodukandile oluline? Ivika Nõgel, Eesti Külaliikumine Kodukant, juhatuse liige Vaata 31. märts 2021 Uudised Üldkoosolek Adaveres 19.04.2023 Talgupäeva meeskond Brüsselis Eesti Külade XV Maapäev pole mägede taga! President tunnustab Valgetähe IV klassi aumärgiga külaliikumise eestvedajat Eesti külade XIV Maapäev Harjumaal #külaliikumine #kodukant Kogu Eesti peab elama! Külaliikumine Kodukant