Uudised

Uudised XV Eesti külade Maapäev “Vunki külale” Võrumaal Maapäev – see on justkui külade „olümpia“, mis toimub iga kahe aasta tagant MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant eestvedamisel. Ja nüüd, olles läbinud kõik maakonnad, jõudis see suurejooneline sündmus oma 15. peatükini Võrumaal, kuhu 17.–18. augustil kogunesid maapiirkondade esindajad üle kogu Eesti. Ikka selleks, et ühiselt arutada külade tulevikku ja jagada parimaid praktikaid kogukondade arendamisel. Seekordse Maapäeva teema oli “Vunki külale!” ja keskenduti teadmistele ja väärtustele, mis aitavad meie maapiirkondadel tulevikus edukalt toime tulla. Korraldajad – MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant ja Võrumaa Arenduskeskus – andsid sündmusele tõelise hoo sisse. Ürituse avas pidulikult president Alar Karis, kelle kõnes oli nii julgustust kui sõbralikku müksu. Ta rõhutas, et elujõulised ja sidusad kogukonnad on Eesti jätkusuutlikkuse võti. Regionaalpoliitikas, hoiatas Karis, tuleb vältida liigset bürokraatiat, mis võib maaelu arengut lämmatada. Külade ja omavalitsuste koostöö on tema sõnul ülioluline, eriti lähenevate kohalike valimiste valguses. Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman lisas oma kõnes tabavalt, et sõltumata sellest, kui hästi ministeerium seadusi loob või maaelu keskkonda kujundab, sõltub lõpptulemus ikkagi sellest, mis külades kohapeal toimub – mida ja kuidas kohalikud inimesed jaksavad ja suudavad ellu viia. Tõde, mis paneb mõtlema ja tegutsema. Peale pidulikku avatseremooniat suundusid maapäevalised mõttetalgutele seitsmesse Võrumaa külasse, kus arutati südamelähedasi teemasid, lahendusi otsides ja olukordi mõtestades. Maapäeval arutleti järgmisi teemasid:     HAANIMAAL: Paigaidentiteedi ja põliskultuuri hoidmine. Aruteluküsimus: Kuidas hoida paigaidentiteeti ja põliskultuuri kaasaegses Eestis? MEHKAMAAL: Kogukond, riik ja omavalitsus kui partnerid. Aruteluküsimus: Kuidas olla kogukonnana arvestatav partner KOVile ja riigile? NURSIS: Kaasamine 2.0 – noored!  Aruteluküsimus: Kuidas kasvatada noortes kogukonnatunnet ja panustamistahet?  OBINITSAS: Turismi mõju kohalikule kultuurile ja kogukonnale. Aruteluküsimus: Kuidas müüa kultuuri, aga kogukonda mitte maha müüa?  MIKITAMÄEL: Vallakeskusest külakogukonnaks. Aruteluküsimus: Kuidas suured muutused kogukonna kasvatamise eesmärgil tööle panna?  URVASTES: Kas sotsiaalne ettevõtlus on vaeva väärt? Aruteluküsimus: Kui palju maksab üks kooskäiv kogukond?  NAVIL: SEENIORITÖÖ KOGUKONNAS. Aruteluküsimus: Kuidas kogukond leevendab vanemaealiste kõrvalejäetust ja üksinduseriski? Maapäeva lõpus sõnastati „XV Eesti külade Maapäeva sõnumid Eesti juhtidele ja külakogukondadele aastateks 2024-2026“. Et sõnumid kindlalt kohale jõuaksid, tehti seda kolmes eri võtmes – seto laulu, võrokeelse luuletuse ja  lühijutuna. Kõigile midagi! Kuna Maapäev on nüüdseks Eestimaale tiiru peale teinud, tekkis küsimus, kas see traditsioon peaks jätkuma. Vastus sellele oli selge kui vesi – „hääletati jalgadega“, ja nagu fotolt näha, anti jalgadele valu. Üksmeelselt leiti, et Maapäev peab kindlasti jätkuma. Pea kolmandik osalejatest oli Maapäeval esimest korda, mis näitab, et järelkasv on tugev ja kogukondade huvi ning energia endiselt kõrgel tasemel. Nii et järgmisel Maapäeval – hoidke alt, sest võim on küladel ja nende „vunk“ ei jää märkamata! 28. Aug 2024 Maapäev 2024. Foto: Aare Hindremäe Pildigalerii #külaliikumine #kodukant Kogu Eesti peab elama! Külaliikumine Kodukant

Uudised XV Eesti külade Maapäev toimub 17.-18. augustil 2024 Võrumaal Maapäeva eesmärgiks on koondada maakondade külade esindajad, koostööpartnerid ja võimuorganid ühistesse mõttetalgutesse maaelu arendamise teemal. Maapäev toimub juba 15. korda ning seda korraldavad Külaliikumine Kodukant ja Võrumaa Arenduskeskus.  Seekordne Maapäev kannab üldnimetust “Vunki külale”.  17.augustil, kell 13:30 – 17:30, toimuvad Maapäeva raames Vunki Külale arutelud, kuhu on oodatud liituma ka kogukondade esindajad.  Teemadesse registreerumine on avatud 1. juuli – 1. august 2024. Maapäeval osalemine, sh teemaaruteludesse registreerumine toimub Kodukandi liikmesorganisatsioonide vahendusel. Vunki Külale on koosloomeline aruteluformaat, mille käigus seitse ärksameelset Võru maakonna küla võõrustavad külalisi üle Eesti ning otsivad ühiselt neid teadmisi, oskusi ja väärtusi – ellujäämise kunste – mis aitavad tulevikus seal paremini elada ja oma kultuurist kantuna paremat homset luua.  Maapäeval tulevad Võrumaa külades arutamisele teemad, mis on  Aktuaalsed, teisisõnu just nende teemadega tegelevad täna meie külad, Võrumaal; Laiaulatuslikud ehk puudutavad ka teisi kogukondi mujal Eestis; Piisavalt keerulised, kus on vaja kahtlemata laiemat kaasamõtlejate ringi; Käivitavad kaasa mõtlema   Arutelusid juhivad kogukondades kohapealsed eestvedajad.   Vunki külale aruteluteemad HAANIMAAL: Paigaidentiteedi ja põliskultuuri hoidmine aasta on kultuuririkkuse aasta, mis tutvustab Eestis elavate eri rahvaste mitmekesistkultuuri ja traditsioone ning Eesti unikaalseid kultuuriruume ja kogukondi. Kuigi erinäolisi kultuuriruume on meie aladel mitmeid, käsitletakse Eestis põlisrahvana üksnes eestlasi. See on tekitanud nii mõneski kogukonnas pahameelt, sest ÜRO hinnangul on oluline eelkõige põlisrahvaste enesemääratlus, mitte sisepoliitilised otsused mingi piirkonna keele või kultuuri erisuste kohta. Kui riik ei toeta meie kultuuripiirkondade enesemääratluspüüdlusi, tasub mõelda, mida saab kogukond ise ära teha selleks, et paigaidentiteet säiliks ning piirkonnale omane põliskultuur ka järgmistele põlvedele edasi saaks antud.   ARUTELUKÜSIMUS: Kuidas hoida paigaidentiteeti ja põliskultuuri kaasaegses Eestis? Kuidas hoida Eesti kultuurilist mitmekesisust? Kuidas tagada kultuuriruumide püsielanikele ääremaal hea ja jätkusuutlik elu? Kuidas saaks regionaalpoliitika toetada kultuurilise mitmekesisuse hoidmist? Kes määrab põlisrahva staatuse ja saatuse ning mida annab põlisrahvana tunnustamine?  Haanimiihhi nõvvokoda on vabatahtlik ühendus, mis koondab põlise Haanimaa väärtusi kandvaid mehi ning on aastaid tegelenud Haanimaa traditsioonilise eluviisi hoidmise ja pärimuskultuuri kandmisega. Ühenduse eesmärk on kaasa aidata rikka pärandkultuuri ja sügavalt juurdunud traditsioonidega Haanimaa uuele ärkamisele. Haanimiihhi nõvvokoda kogub ja jagab kogemusi, et elus hoida ja edendada omatarbelist majandamist, haani keelt ja kombeid, käsitööd ning traditsioonilist elulaadi. Samuti panustab nõvvokoda loodushoidu ja pühade paikade hoidmisesse ning taastamisse. Nõvvokua üks suundi on ka noorte kaasamine läbi erinevate tegevuste, et tutvustada ja taas ausse tõsta Haanimaa põliskultuuri ning elulaadi. 2009. aasta sügisel alustas Haanimiihhi nõvvokoja ja Võro Instituudi ühisel eestvedamisel tööd Eesti esimene keelepesa – omakeelne lasteaed. Haanimaa põlisrahva tunnustamise ja põliskeele hoidmise vajadus on elulise tähtsusega, et piirkond säiliks ja areneks kohalikele väärtustele ja traditsioonidele tuginedes. Arutlema kutsub Haanimiihhi nõvvokoda ning arutelujuhid on Agu Hollo ja Triin Rõõmusoks MEHKAMAAL: Kogukond, riik ja omavalitsus kui partnerid Pärast haldusreformi 2017. aastal on mitmetes piirkondades üle Eesti kohapealsete teenuste maht üha vähenenud: suletud on raamatukogusid, koondatud kultuurikorraldajaid või noorsootöötajaid, vähendatud kooliastmeid või korraldatud iseseisvad koolid ümber õppekohtadeks. Elujõulistes piirkondades toimetavad tegusad ja ühtehoidvad kogukonnadon mures, et peagi ei jäägi kohapeale praktiliselt enam avalikke teenusi alles ning pettunud, et otsused näivad sageli minevat kogukonnast üle. Eduka elu- ja toimekeskkonna loomiseks igas Eestimaa nurgas on vaja, et kogukond, riik ja kohalik omavalitsus leiaksid ühiselt lahendused, mis võtaks arvesse kõikide osapoolte vaadet ning peaksid üksteist arvestavat,sisulist ja avatud diskussiooni.  ARUTELUKÜSIMUS: Kuidas olla kogukonnana arvestatav partner KOVile ja riigile? Kuidas hoida kogukonda ilma kohapealsete teenusteta? Kuidas tagada hea elukeskkond ka ääremaal? Kuidas teha nii, et elu ääremaal ei hinnataks ainult exceli järgi? Mida on vaja selleks, et riik, omavalitsus ja kogukond omavahel head koostööd teeksid? Mehkamaa kogukond on Eesti kõige lõunapoolsem piirkond ning hõlmab endise Mõniste valla 17 küla, kus elab ca 750 inimest. Haldusreformi järel liideti Mehkamaa Rõuge valla koosseisuga, pärast mida on piirkonnas suletud mitmeid teenusi (suletud üks raamatukogu ja vähendatud teise tööaega viielt päevalt ühele, kohapeal pole kultuurikorraldajat ega noorsootöötajat, iseseisev kool muutub 2024. aasta sügisest ühendkooli õppekohaks).  Tegusas kogukonnas toimetab hulk aktiivseid vabaühendusi, kes teevad omavahel tihedat koostööd. Lisaks omavalitsuse poolt pakutavatele teenustele (raamatukogu, rahvamaja, lasteaed, kool, noortekeskus, hooldekodu, erihoolekande teenused jne) on kohapeal riiklik päästekomando ja muuseum. Samuti panustavad piirkonna arengusse hulk tuntud ettevõtteid (nt Metsavenna Turismitalu, Metsavenna meierei, Saru Lauavabrik OÜ jt).  Arutlema kutsub Mehkamaa kogukond ja arutelujuhid Katrin Roop ja Kristel Varusk! NURSIS: Kaasamine 2.0 – noored!    Noorte kaasamine vabaühenduste (nt külaseltside) tegevusse on kahtlemata üks keeruline missioon, eriti pidevalt muutuvates oludes. Eestis on noorte osalus kogukondlikus elus Euroopa Liidu keskmisest väiksem (Vabatahtlikus elus osalemise uuring, 2018), aga just tänased noored on meie tulevikuperspektiivide eksperdid ning atraktiivset elu- ja toimekeskkonda tuleb tingimata luua just nendega koos. Üle Eesti on mitmed kogukonnad murelikud, et pealekasvav põlvkond ei tunneta enam tugevat sidet oma kodukohaga ega näi soovivat enam ise oma elukeskkonda panustama. Selleks, et inimene oleks valmis vabatahtlikult oma kogukonnas tegutsema ning looma sinna tulevikus kodusid, vabaühendusi ja ettevõtteid, peab ta aga kindlasti saama kogukonnas mõtestatult ja enda jaoks olulistel teemadel kaasa rääkida, ennast teostada ja otsuseid mõjutada.  ARUTELUKÜSIMUS: Kuidas kasvatada noortes kogukonnatunnet ja panustamistahet?  Kuidas tekitada ja kasvatada nooremas põlvkonnas kogukonnatunnet ja soovi ise oma kogukonda panustada? Kuidas jõuda päriselt noorteni ja mõista nende maailma? Millist keskkonda on vaja luua noorte osalemiseks ja nende ideede toetamiseks? Milline on lapsevanema roll noore kogukonnatunde ja panustamistahte kujunemisel? Milleks peavad täiskasvanud valmis olema noori kaasates? MTÜ Nursi Tegusad on tegutsenud alates 2021. aastast eesmärgiga hoida elu Nursi külas, arendada ja edendada külaelu ning kaasata arengusse küla nooremat põlvkonda. Nursi kogukond on viimased kaks aastat elanud väga pingelistes oludes, mis on kohalikes tekitanud hirmu selle ees, kas ja kuidas elu siin piirkonnas üldse püsima saab jääda. Kogukonnaliikmete aktiivsus on seetõttu pisut raugenud, kuid eriti paistab silma just noorema põlvkonna vähene tahe olla osa ja anda oma panus kohaliku elu arengusse. Arutlema kutsuvad MTÜ Nursi Tegusad ja arutelujuhid Katrin Tamberg ja Sirje Saarniit!vad OBINITSAS: Turismi mõju kohalikule kultuurile ja kogukonnale Eestit külastavad välisturistid jätavad suurema osa oma rahast peamiselt linnadesse, eeskätt Tallinna, kuigi meie erinevates maapiirkondades on palju kasutamata potentsiaali: kaunis loodus ning mitmekesine ajaloo- ja kultuuripärand. Kõige tuntum pärandipiirkond on pärandturismi uuringu järgi Setomaa, mis on seni suutnud alles hoidnud hulga kohaliku kogukonna jaoks traditsioonilisi, aga väliskülaliste jaoks eksootilisi ja erilisi kombeid. Kuigi turistid toovad vastuvõtvatele piirkondadele arenguks vajalikku raha ning pakuvad kohalikele teenimisvõimalusi, mõjutavad nad paratamatult ka kohaliku kogukonna eluviisi ningkiirendavad traditsioonide muutumist vastavalt nõudlusele.  ARUTELUKÜSIMUS: Kuidas müüa kultuuri, aga kogukonda mitte maha müüa?  Kuidas säilitada turistidele avatud kogukonnana oma identiteet ja hoida osad sündmused üksnes omadele? Kuidas hoida kohaliku inimese turvatunnet,

Uudised Elekter pole mugavus- vaid elutähtis teenus!  Eesti Külaliikumine Kodukant Avalik pöördumine Vabariigi valitsuse ning OÜ Elektrilevi juhatuse poole.  Lugupeetud Kaja Kallas ning Mihkel Härm!  Pöördume teie poole mureliku tõdemusega, et Eesti elektriliinide väga halva seisukorra tõttu on paljudes piirkondades elamine, ettevõtlusega tegelemisest rääkimata, muutunud võimatuks ning olukorra tõsidusest ei saada siiani lõpuni aru. Tegemist ei ole üksikute perekondade murega vaid see annab hoogu suurte ühiskondlike protsesside negatiivses suunas liikumisele. Üle riigi ühtlaselt paiknev elanikkond on eksistentsiaalse tähtsusega nii sisejulgeoleku kui ka laiemalt riigi kaitsevõime seisukohast, seetõttu soovime selgeid vastuseid, kuidas oleme jõudnud olukorda, kus tavaline talveilm on muutunud meile julgeolekuohuks ning millised erakorralised otsused on olukorra võimalikult kiireks parandamiseks kavas nüüd ja kohe vastu võtta. Kodukant on Siseministeeriumi starteegilise partnerina andmas oma panust elanikkonnakaitse ja kriisideks valmisoleku teemal. Oma kohtumistel üle Eesti meie kogukondadega on tihti öeldud kohalike inimeste poolt, et antaks meile kasvõi elekter, internet ja korralikud teed, kõige muuga saame ise hakkama! Inimesed on valmis ise panustama aga tegelikult peavad riiklikud teenused nagu ühistransport, lasteaed, kool ja tervishoiuteenused olema kättesaadavad olenemata inimeste elu- ja töökohast. Väga raske on käia inimestele rääkimas, et võimalikeks kriisiolukordadeks tasub valmistuda, varuda erakorraliste, suurte tormide või vaenlase poolt põhjustatud elektrikatkestuste ajaks vett, toitu ja küünlaid ja mõelda kuidas ennast soojas hoida kui see “erakorraline” olukord on nende jaoks täiesti tavaline ja igapäevane! Mis siis veel saab kui peaks päriselt erakorraline olukord saabuma? Selleks ajaks pole maale enam kedagi elama jäänud ja kõigil, kel vähegi mõistust peas, on leidnud endale koha suurlinna mugavusi nautivas peres?  Võrgu uuendamisel on kaablite maa alla panek hinnanguliselt kaks korda kallim. Ometi on näiteks Soome võtnud selle endale strateegiliseks eesmärgiks ja oskab kulud-tulud tervikuna kokku lüüa. Kui palju maksab siis pidevate rikete likvideerimine? Kes neid meil 20 aasta pärast üldse likvideerib, vastavate töötajate leidmine on juba praegu keeruline! Kui palju maksab riigile see, et inimesed koonduvad paari-kolme suuremasse linna ja meie maa jääb tühjaks, ilma kaitseta? Soome pikalt ettevaatava tegevuse positiivseid tulemusi võrdluses Eesti tegevusetusega antud valdkonnas on selgelt näha – samal ajal kui Eestis on üle 15 000 tarbimiskoha ilma elektrita, on terve Soome peale neid 1000. Mõned päevad varasemas võrdluses: Eestis 3000, Soomes 3!  Elektrilevi andmed näitavad, et statistiliselt on katkestuste arv vähenenud aga see pole tingitud mitte meie riigijuhtide ja -ettevõtete ettenägelikust ja targast tegevusest vaid lihtsalt taevataadi heldusest, kes viimastel aastatel pole meie laiuskraadil tavaliste lumerohkete talvedega meid “õnnistanud”. Meie elektri ülekandevõrgu seisukord on nüüd lihtsalt jõudnud kriitilise piirini ja tegelikult on avalik saladus, et ammu amortiseerunud liinid on praegu nagu kaardimajakeste otsas ja kõik hoiavad hinge kinni, et jumala eest ainult tuuleke puhuma ei hakkaks. Kui meie elu halvamiseks pole muud vaenlast vajagi peale tavapärase muutliku ilma, siis mis sisejulgeolekust me räägime?  Kuna teada tõde on see, et meie ühiskonnale ja riigile on suurim oht rahulolematu elanikkond, siis palume kiiret vastust järgmistele küsimustele:  Kes vastutab aastakümneid tegemata töö eest, mis on viinud meie elektrivõrgu kriitiliselt halva seisukorrani? Millal, kellele ja millised ettepanekud on Elektrilevi teinud investeeringute vajaduste kohta, mis oleks võimaldanud tänase kriitilise olukorra ära hoida? Miks neid ettepanekuid (juhul kui neid on ikka tehtud) pole arvesse võetud? Kes vastutab selle eest, et meie elektriliinide töökindluse tagamise asemel kaotati ainuüksi Utah projektiga vähemalt 65 miljonit eurot Eesti maksumaksja raha? Milline on Eesti riigi strateegiline eesmärk seoses elektrivarustuse katkestusteta tagamisega kõikjal Eestis? Millal ja millised investeeringud vähemalt nüüd on selle saavutamiseks eraldatud? Kui tavapärast võrguühendust ei suudeta tagada, siis miks ei toimeta Elektrilevi katkestuste küüsis vaevlevatele piirkondadele ise vajaliku võimsusega generaatorid või muud lahendused, mis võimaldaks ühiskonna jätkuvat toimimist ka maapiirkondades? Millised kompensatsioonid on plaanis katkestuste piirkondade elanikele, kes on pool oma elektriarvest maksnud võrgutasuks kuid kes on ostetud teenusest ilma jäetud? Kuidas kompenseeritakse saamata jäänud ettevõtlustulu ning inimeste endi kantud lisakulud oma kodus ellujäämiseks? Vastust oodates ja jätkuvat koostööd lubades MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant juhatus:  Liia Lust, Külli Pann, Tanel Talve tel: 5123392 kodukant@kodukant.ee 15.12.2023 Rahandusministeeriumi vastus Eesti Külaliikumine Kodukant avalikule päringule seoses elektrikatkestustega Tanel TalveEesti Külaliikumine Kodukantkodukant@kodukant.ee     Vastus avalikule pöördumisele Austatud härra Talve Riigikantselei on rahandusministrile edastanud vastamiseks Eesti Külaliikumine Kodukant avaliku pöördumise seoses elektri jaotusvõrgu investeeringute ja töökindlusega.Rahandusministeerium selgitab vastuseks teie küsimustele järgmist: Kes vastutab aastakümneid tegemata töö eest, mis on viinud meie elektrivõrgu kriitiliselt halva seisukorrani? Elektrilevi OÜ on järjepidevalt investeerinud enda tegevuspiirkonnas võrguteenuse kvaliteedi tõstmisesse, mis on omanud võrguteenusele ka positiivset mõju. 2010. aastaga võrreldes on rikete arv Elektrilevi võrgus kahanenud üle 2 korra (ca 31 000 riket aastal 2010; ca 14 400 riket aastal 2023). Seejuures on peamine rikete vähenemise allikas olnud madalpingevõrgu muutmine ilmastikukindlaks – tänaseks on üle 95% madalpingevõrgust ilmastikukindel. Järgnevatel aastatel tuleb tagada investeeringute jätkumine võrgu töökindluse tõstmiseks, et muuta ka keskpingevõrk ilmastikukindlamaks. Rahandusministeerium on seadnud Eesti Energia AS-le ning Eesti Energia AS Elektrilevi OÜ-le seadnud omaniku ootuse, et parandada võrguteenuse kvaliteeti. Eesti Energia AS on Elektrilevi omanikuna taganud investeeringud elektrivõrgu töökindlusesse oluliselt suuremal määral, kui seda on katnud võrgutasust laekuvad summad. Perioodil 2015-2023 kattis võrgutasu ainult 60% Elektrilevi tehtud investeeringutest, ülejäänu finantseeriti omaniku tulukuse ja laenukapitali arvelt. Elektrilevi investeeris sellel perioodil ligikaudu 600 mln eurot, sellest oli tariifiga kaetud 352 mln eurot. Järgnevatel aastatel on Elektrilevi investeerimisvajadus ca 100 kuni 150 mln eurot aastas, tariif katab sellest vahemikus 35 kuni 40 mln eurot, seega on selge, et võrgutasu arvutamise põhimõtted peavad muutuma. Rahandusministrina mõistan, et tekkinud olukord, kus regulaarselt on suuremahulised elektrikatkestused, ei ole vastuvõetav ning vajab lähiajal kiiret parandamist. Rahandusministeerium Eesti Energia osaluse valitsejana hindab omaniku ootuseid uuendades, kuidas tagada parem tasakaal võrgutasu konkurentsivõime ja taskukohasuse ootuse ning võrgu töökindluse vahel. Millal, kellele ja millised ettepanekud on Elektrilevi teinud investeeringute vajaduste kohta, mis oleks võimaldanud tänase kriitilise olukorra ära hoida? Elektrilevi investeeringukava kinnitab ettevõtte nõukogu, võttes seejuures arvesse ettevõtte võimekust neid investeeringuid rahastada, kusjuures normaalolukorras peaks võrgutasu tagama investeerimiseks vajalikud vahendid. Võrgutasu tagab täna investeeringute rahastuse 34 mln euro ulatuses, 2023. aastal investeeris Elektrilevi omavahenditest 115,8 mln eurot. Elektrilevi investeeris 2023. aastal üle 80 mln euro rohkem kui tariifist investeeringuteks rahastust sai.Elektrilevi on korduvalt teinud Konkurentsiametile ettepaneku tariifimetoodika muutmiseks, et võrgutasu tagaks investeeringuteks vajalikud vahendid. Miks neid ettepanekuid (juhul kui neid on