Uudised
XVI Eesti külade Maapäev: Eesti kohaliku elu tugevus sünnib koostöös
Ligi 300 kogukondade eestvedajat, külavanemat, kohalike omavalitsuste esindajat ja maaelu arendajat kogunes 15.–16. augustil Ida-Virumaale XVI Eesti külade Maapäevale ehk Eesti külade parlamenti. Maapäev jõudis tagasi Ida-Virumaale, kust see 30 aasta eest alguse sai. Kahe päeva jooksul arutati kohaliku elu tulevikku ning sõnastati ühised suunad, kuidas kogukonnad, omavalitsused, riik ja teised partnerid saavad Eesti elu koos tugevamaks teha.
Maapäeva pidulikul avamisel Oru pargis Toilas rõhutas Eesti Vabariigi president Alar Karis vajadust hoida Eesti arutelukultuuri ja õppida üksteist kuulama.
“Et erinevatest häältest ja ootustest sünniksid kokkulepped ning teod, peame hoidma oma arutelukultuuri, tundma huvi teiste mõtete vastu ja oskama kuulata,“ ütles president Karis. Riigipea tõi eraldi esile laste ja noorte huvihariduse, mille puhul on tema sõnul vaja eri osapoolte koostööd, et iga laps saaks osaleda teda huvitavas tegevuses sõltumata elukohast või pere võimalustest. „Selleks on vaja kokkulepet, et pered, koolid, kohalikud omavalitsused, riik ja kogukonnad lähtuvad lapse vajadustest ning töötavad koos, et leida igale lapsele sobiv lahendus,“ sõnas Karis.
„Hea on elada seal, kus on häid, hoolivaid ja tegusaid inimesi. Aitäh, et seda olete.“
Kogukondade sõnumid lähtuvad koostööst
Maapäeva keskne arutelu toimus laupäeval, kui maakondade delegatsioonid kohtusid Ida-Virumaa 14 kogukonnas. Kohalike inimeste ja eestvedajatega arutati küsimusi, mis mõjutavad otseselt piirkondade tulevikku: kogukondade kaasamist otsustesse, kohalikku omaalgatust, ruumiotsuseid ja arendussurvet, kogukondlikku turvalisust ja kriisivalmidust, LEADER-programmi tulevikku ning noorte ja uute elanike osalemist kohalikus elus.
Arutelude tulemusena sõnastatud XVI Eesti külade Maapäeva sõnumid rõhutavad, et tugev kohalik elu sünnib usaldusest ja koostööst.
Kogukonnad soovivad olla kohaliku elu kujundamisel sisulised partnerid ning osaleda oluliste otsuste aruteludes juba varases etapis. Samuti peetakse oluliseks, et suurte arenduste mõju vaadataks piirkonna tervikust lähtudes ning et kogukondade käsutuses oleks sobivad ja paindlikult kasutatavad ruumid.
Ühiselt soovitakse lihtsustada kogukondade omaalgatuse toetamist ja vähendada liigset bürokraatiat. LEADER-programmi nähakse jätkuvalt olulise võimalusena, mille kaudu saavad kohalikud inimesed ja organisatsioonid koos omavalitsuste ning teiste partneritega oma piirkonna arengus kaasa rääkida.
Olulisel kohal on ka noored, huvitegevus ja eri põlvkondade koostöö ning kogukondade roll kriisivalmiduse ja kohaliku kerksuse tugevdamisel.
„Maapäeva sõnumite kõige olulisem väärtus on see, et need ei ole ühe organisatsiooni juhatuse koostatud seisukohad. Need on üle Eesti kokku tulnud kogukondade eestvedajate ühine arusaam sellest, kuidas Eesti kohalikku elu paremaks teha,“ ütles Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Tanel Talve.
„Meie eesmärk ei ole koostada nimekirja sellest, mida keegi teine peaks tegema. Soovime leida lahendusi, mida saame kogukondade, omavalitsuste, riigi ja teiste partneritega koos ellu viia. Maapäev andis selleks ühise lähtekoha.“
Maapäeva sõnumid annavad sisendi ka järgmisteks valikuteks
Maapäeva arutelud ja ettepanekud annavad sisendi ka Eesti ees seisvateks Riigikogu valimisteks. Kogukondade jaoks on oluline, et kohaliku elu küsimused, piirkondade erinevad vajadused ja inimeste võimalused oma kodukoha arengus kaasa rääkida oleksid ka riiklikes otsustes nähtavad.
„Nüüd algab järgmine töö. Maapäeva sõnumeid saab edasi arendada konkreetseteks ettepanekuteks nii riigi ja kohalike omavalitsuste kui ka kogukondade enda tegevuseks. Kõige olulisem on, et need sünniksid koostöös ja jõuaksid ka tegudeni,“ lisas Talve.
Seekordse Maapäeva sündmused said alguse Narva-Jõesuus, kus avati mälestuspink Maapäeva idee algatajatele Mikk Sarvele ja Lembit Tõnisele. Nende eestvedamisel sai 30 aastat tagasi alguse Eesti külade Maapäeva traditsioon, millest kasvas välja tänane Eesti Külaliikumine Kodukant.
Lisainfo: Tanel Talve, Eesti Külaliikumine Kodukant, juhatuse liige, tel 512 3392, www.kodukant.ee
Kaja Niinlaup Ida-Virumaa Külade Esindus juhatuse esimees tel: 5660 5541 e-post:kajaniinlaup@gmail.com
TAUST
Maapäev toimus Ida-Virumaal sümboolselt 30 aastat pärast esimest Eesti külade Maapäeva, mis peeti 1996. aastal Narva-Jõesuus. Toona sündis mõte luua üle-eestiline külaliikumise võrgustik; aasta hiljem asutati Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumine Kodukant, tänane Eesti Külaliikumine Kodukant.
Eesti Külaliikumine Kodukant ühendab maakondlikke külaliikumisi, kogukonnaühendusi ja maaelu eestvedajaid üle Eesti. Kodukant seisab elujõuliste külade, aktiivsete kogukondade ja tugeva kodanikuühiskonna eest ning on alates 2022. aastast Siseministeeriumi strateegiline partner kogukondade arengu, kodanikuühiskonna ja kogukondliku turvalisuse valdkonnas.
Kodukandi kaks olulisemat üle-eestilist suursündmust on Eesti külade Maapäev ning Aasta küla konkurss.
Kogu Eesti peab elama!
Külaliikumine Kodukant