külaliikumise suursündmus alates 1996. aastast. Maapäev toimub iga kahe aasta tagant üle Eesti erinevates maakondades. Esimene Maapäev toimus Ida-Virumaal.
XIV Maapäeval, mis toimus 6.-7. augustil 2022 anti töötubades räägitust ülevaade Vabariigi Presidendile ja võtmeministritele. Üheskoos veedeti mitu päeva, mis oli täis jagatud rõõme, häid mõtteid ja elamusi.
Järgmine Eesti Külade XV Maapäev toimub 17.-18. augustil 2024. aastal Võrumaal, Värskas.
Maapäeva kandvaks ideeks on anda külaliikumisele selged suunad, püstitada reaalseid ülesandeid, leida lahendusi, teha ettepanekuid riigikogule, ministeeriumidele, omavalitsustele.
2017. aasta Eesti Külade XII Maapäevaks Viljandimaal valmis maapäeva logo, mida kasutatakse tänaseni.
Arvamised ja arutlemised toimusid teisel, parlamendipäeval teemal „Aeg on alla laadida maaelu uus versioon 2,0!“. Osalesid Mariliis Oder (Kohtla-Nõmme kooli direktor), Tiina Tambaum (ägeda Äksi kogukonna eestvedaja, teadlane ja põlvkondadevahelise koostöö ekspert, Eesti esimese (Tartu vallas) NOVA (noored-vanad) komisjoni algataja ja eestvedaja), Erkki Karjamaa (edukas ettevõtja, oma koduküla kogukonna hingega eestvedaja ja külavanem Visklas Harjumaal), Ivari Padar, küla-ja põllumees Navi külast, Võrumaalt.
Maapäevalt saadud Külaliikumise suunised aastani 2024. Loe siit.
„ Tugev küla = tugev Eesti!“
Kolme päeva jooksul toimusid arutelud, külastused ning mõttekojad Eesti Külade XII Maapäeva Manifesti teemade alusel. Külas olid ka rahvusvahelised partnerid ning külaliikumist tervitasid Maapäeval Eesti ühiskondliku ja poliitilise elu juhtfiguurid.
Maapäeva raames kuulutati ka välja Eesti Aasta Küla – Lüübnitsa Võrumaalt.
Koostati Eesti Külade XII Maapäeva manifest.
Maapäeva külastas ligi 380 külalist. Esimesel päeval olid maakonna delegatsioonid oodatud Järvamaa valdadesse. Kuulutati välja Aasta küla, mille pälvis Leedri küla Saaremaalt. Laupäeva varahommik suunas maapäevalised ideeretkedele, kust võeti mõtteid pärastlõunastesse kärgedesse teemadel: tööhõive, õppiv küla, turvalisus, küla- ja linnakogukondade koostöö ning Euroopa Liidu mõju külas.
Kärajad viies kärjes panid kaasa mõtlema ning tõid välja maakogukondade jaoks olulisimad kitsaskohad. Pühapäeval hoidsid elevust Elav raamatukogu, töötoad jm. XI Maapäeva võtab kokku raamat, tutvu sellega siin. Kogukondade sõnum Eesti riigijuhtidele ja avalikkusele.
Maapäeva teema "Aastaring külas" viis osalejad ideeretkedele Saaremaa küladesse. Keskenduti teemadele, kuidas leida aastaringselt tegevust külaelanikele, ettevõtjatele, vabaühendustele. Retkelt saabuti tagasi uute ideede ja lahendustega, mis toetavad külaelu jätkusuutlikkust ning maaelu väärtuste edasikandmist.
Logo sümboliseerib ruuporit, mis viitab käesoleva aasta Maapäeva peateemale „Kuulakem, külad kõnelevad!”.
Kujundusdetailidena on kasutatud Türi seelikutriipe ning Eesti Külaliikumine Kodukant logo. Eesti Külade XI Maapäeva logokonkursi võidutöö autoriks on Silva Anspal.
Kai Krabo: „See oli minu esimene Maapäev. Korraldamise ja töötoa ettevalmistamise kõrval jääb mulle kõige enam meelde avamine ja õhtused meelelahutusprogrammid, kus emotsioonid olid nii võimsad, eriti Aasta Küla väljakuulutamine – see oli lihtsalt vägev. Töötubades arutatu põhjal on hea edasi töötada kindla eesmärgi nimel, teades nüüd täpselt, mida külaliikumine ootab Liikumiselt Kodukant.”
Teemaks "Tagasi koju!".
Toimus rahvusvaheline konverents "Maapäevad – tõhus vahend otsustusprotsessides". Maapäeva eel tutvusid väliskülalised Harju-, Rapla-, Järva-, Pärnu- ja Läänemaa külade kogemustega.
Maapäeva peateema "Tagasi koju!" raames tegid maapäevalised ettepanekuid üheksas mõttekojas: koostöö kohaliku omavalitsusega, kaasamine otsustusprotsessidesse, kohalik toit, väikeettevõtlus maapiirkonnas, lugude tähendus kogukonnas, ajaloopärandi hoidmine külas, õppiv küla, kogukonna areng külas ja elu rannakülas.
Tõdeti, et kõige kiiremini saab ellu viia neid ideid ja plaane, mida saab koos külarahvaga ise teha. Oma kogukonna arengusse saab kaasatud olla ka võõrsil, kasutades selleks infotehnoloogilisi vahendeid ning hoides ja säilitades kogukonna traditsioone. Samas on oluline ka esindatus valla, maakonna, riigi ning rahvusvahelisel tasandil – kodu mõiste on laienenud.
Teemaks teotahtelised külad, jätkusuutlik maapiirkond.
Maapäeva läbiviimist rahastas Euroopa Komisjon, Põllumajandusministeerium, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Maamajanduse Infokeskus.
7. augusti avamise raames toimus ka pidulik Aasta Küla 2009 konkursi võitja välja kuulutamine.
Aasta Küla tiitleid anti välja kaks - Viitina küla Võrumaal, Kiideva küla Läänemaal. Teisel päeval toimusid töögrupid üheksas erinevas töörühmas erinevates Tartumaa külades ning viiel erineval teemal.
Kai Krabo: „See oli minu esimene Maapäev. Korraldamise ja töötoa ettevalmistamise kõrval jääb mulle kõige enam meelde avamine ja õhtused meelelahutusprogrammid, kus emotsioonid olid nii võimsad, eriti Aasta Küla väljakuulutamine – see oli lihtsalt vägev. Töötubades arutatu põhjal on hea edasi töötada kindla eesmärgi nimel, teades nüüd täpselt, mida külaliikumine ootab Liikumiselt Kodukant.”
Kaija Kõiv Valgamaalt: „Kaks aastat tagasi, kui käisin esimest korda Maapäeval, ei osanud ma ette kujutada, millesse ennast seganud olen. Kujutasin ette hoopis midagi muud kui oli tegelikkus. Sellel aastal sain veelkord kinnitust, et Maapäev on tõeliselt asjalik üritus. Noortegrupis olid kõik väga mõnusad ja tegusad inimesed! Parim selle ürituse juures on see, et saab teiste häid mõtteid kasutada ilma autoriõiguseid rikkumata, need ideed ongi kõigile jagamiseks. Nii tegusat ja arutelude rikast päeva kui laupäev ja nii lõbusat päeva kui pühapäev saab veel kaua meenutada.”
Teemaks ettevõtlik Eesti Küla Euroopa Liidus. Maapäeva läbiviimist rahastas Euroopa Parlament. Avamise raames toimus pidulik Aasta Küla 2007 konkursi võitja välja kuulutamine. Aasta Küla 2007 konkursil osales kokku 15 küla igast Eesti maakonnast. Teisel päeval toimus töögruppide töö 10-s erinevas Jõgevamaa külas ja 10-l erineval teemal.
Aruteludel mõeldi ühiselt, mida saavad inimesed külades ühes või teises valdkonnas teha, mida oodatakse Liikumiselt Kodukant ja mida avalikult sektorilt. Töörühmade arutelude põhjal valmis ka Maapäeva otsus, mis on Liikumise Kodukant kahe järgmise aasta tegevuste aluseks. Toimunud arutelud ja valminud ettepanekud on koondatud ühte trükisesse (Maapäeva kokkuvõtted).
19. augustil toimus laat, milles osalesid ka Õppiva küla projektis loodud õpiettevõtted. 19. augustil toimunud foorumil osalesid Imre Sooäär, Kai Iva, Jüri Tamm, Marika Tuus, Mai Treial ja Vallo Reimaa. Moderaatoriks oli Sulev Valner. Töötas Euroopa Liidu kohvituba, kus Siiri Oviir tutvustas oma tegevust Euroopa Parlamendis.
Teemaks säästev areng ja koostöö. Käesolev Maapäev tõi Kodukandi tegevusprioriteetidesse noorte kaasamise vajaduse, ettevõtlikkuse ja tööhõive küsimused külas.
Maapäev käivitas külainimeste arutelu 2007-2013 aasta maaelu arengukava teemal. Maapäeva viimasel päeval toimus kohalike ettevõtjate toodete näitusmüük.
Krista Habakukk: „VI Maapäeval oli esimest korda koos noorte töörühm. Noored hakkasid rääkima millist abi nad Kodukandi poolt vajavad, mida nad kohtadel soovivad näha.”
Lea Saul: „Sõitsime just töögrupiga bussis, kui buss kinni pidas ja meieni sõnum tuli Tartumaa leivatalu tegijad, Kodukant kutsub appi! Meile sõitis vastu auto ning poole tunni pärast liitusime Lääne-Virumaa Leivatalu ehitajate töögrupiga!”
Maapäeva teemat Inimene maal arutati lahti järgnevatest aspektidest: maainimene kogukonnas, maainimene ja teda ümbritsev keskkond, maainimene ja tervis, maainimene ja ettevõtlus ning maainimene ja elukestev õpe. Maapäevale andsid värvi 57 väliskülalist 14 riigist. Maapäeval pandi üles näitus Eesti külade tegevustest: kroonikad, arengukavad, trükised jne. Maapäeva ettevalmistusest ja tööst valmis video.
IV Maapäev kandis nimetust Eesti külade suurkäraja ja teemaks oli “Arenev küla”. Eesti külade suurfoorumile olid igast maakonnast tulnud 20-liikmelised delegatsioonid.
Lisaks kaasati aruteludesse riigikogu, ministeeriumide, maaeluga seotud institutsioonide esindajaid.
IV Maapäeva uudseks ja värvikaks osas kujunes kohaliku toidu ja käsitöö näitusmüük. Põnevust lisasid maakondade vahelised spordivõistlused.
Eha Paas: „Hiidlaste korraldatud Maapäev oma hiidlasliku elulaadi ja muhedusega pani maapäevalised nii öelda meretaguse „luku taha” … Sel Maapäeval arutletud küsimused panid Kodukandi meeskonna mõtlema heas mõttes bürokraatlikumas liinis, meil on vaja tugevat ja toimivat meeskonda, korras raamatupidamist ja palju julgust julgemalt mõelda suurematele raharessurssidele”.
III Maapäev kasutas töörühmade teemadena juba teiste Euroopa riikide maaelu arenguliikumistega koostöös sõnastatud valupunkte ja lahenduste otsimist. Hiiumaa Maapäev tegi Liikumisele Kodukant ülesandeks aidata kaasa erakondade ja mittetulundusühingute koostööfoorumi moodustamisele.
Maapäeva korraldamise võtsid enda peale Valga- ja Viljandimaa. Maapäeva eel 09. oktoobril toimus Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumise Kodukant (edaspidi Liikumine Kodukant) asutamiskoosolek.
Kaja Kaur: „See oli võimas tunne, kui ligi 300 külahullu kokku said. Vaatasime üksteisele silma ja avastasime, et me ei ole üksi, et tegemist ei ole hulludega, vaid tõeliste sädeinimestega, kes aitavad külaelule uut hingamist anda”.
Kõigist maakondadest saabunud külaedendajad arutasid viies töörühmas, mida suudetakse omal jõul ära teha, kus oodatakse abi ja koostööd omavalitsustelt ja kus riigilt. I Maapäev tõestas sellise koostöövormi võimalikkust ja vajalikkust.
Külaliikumine Kodukant
