Maapäev – see on justkui külade „olümpia“, mis toimub iga kahe aasta tagant MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant eestvedamisel. Ja nüüd, olles läbinud kõik maakonnad, jõudis see suurejooneline sündmus oma 15. peatükini Võrumaal, kuhu 17.–18. augustil kogunesid maapiirkondade esindajad üle kogu Eesti. Ikka selleks, et ühiselt arutada külade tulevikku ja jagada parimaid praktikaid kogukondade arendamisel.
Seekordse Maapäeva teema oli “Vunki külale!” ja keskenduti teadmistele ja väärtustele, mis aitavad meie maapiirkondadel tulevikus edukalt toime tulla. Korraldajad – MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant ja Võrumaa Arenduskeskus – andsid sündmusele tõelise hoo sisse.
Ürituse avas pidulikult president Alar Karis, kelle kõnes oli nii julgustust kui sõbralikku müksu. Ta rõhutas, et elujõulised ja sidusad kogukonnad on Eesti jätkusuutlikkuse võti. Regionaalpoliitikas, hoiatas Karis, tuleb vältida liigset bürokraatiat, mis võib maaelu arengut lämmatada. Külade ja omavalitsuste koostöö on tema sõnul ülioluline, eriti lähenevate kohalike valimiste valguses.
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman lisas oma kõnes tabavalt, et sõltumata sellest, kui hästi ministeerium seadusi loob või maaelu keskkonda kujundab, sõltub lõpptulemus ikkagi sellest, mis külades kohapeal toimub – mida ja kuidas kohalikud inimesed jaksavad ja suudavad ellu viia. Tõde, mis paneb mõtlema ja tegutsema.
Peale pidulikku avatseremooniat suundusid maapäevalised mõttetalgutele seitsmesse Võrumaa külasse, kus arutati südamelähedasi teemasid, lahendusi otsides ja olukordi mõtestades. Maapäeval arutleti järgmisi teemasid:
HAANIMAAL: Paigaidentiteedi ja põliskultuuri hoidmine. Aruteluküsimus: Kuidas hoida paigaidentiteeti ja põliskultuuri kaasaegses Eestis?
MEHKAMAAL: Kogukond, riik ja omavalitsus kui partnerid. Aruteluküsimus: Kuidas olla kogukonnana arvestatav partner KOVile ja riigile?
NURSIS: Kaasamine 2.0 – noored! Aruteluküsimus: Kuidas kasvatada noortes kogukonnatunnet ja panustamistahet?
OBINITSAS: Turismi mõju kohalikule kultuurile ja kogukonnale. Aruteluküsimus: Kuidas müüa kultuuri, aga kogukonda mitte maha müüa?
MIKITAMÄEL: Vallakeskusest külakogukonnaks. Aruteluküsimus: Kuidas suured muutused kogukonna kasvatamise eesmärgil tööle panna?
URVASTES: Kas sotsiaalne ettevõtlus on vaeva väärt? Aruteluküsimus: Kui palju maksab üks kooskäiv kogukond?
NAVIL: SEENIORITÖÖ KOGUKONNAS. Aruteluküsimus: Kuidas kogukond leevendab vanemaealiste kõrvalejäetust ja üksinduseriski?
Maapäeva lõpus sõnastati „XV Eesti külade Maapäeva sõnumid Eesti juhtidele ja külakogukondadele aastateks 2024-2026“. Et sõnumid kindlalt kohale jõuaksid, tehti seda kolmes eri võtmes – seto laulu, võrokeelse luuletuse ja lühijutuna. Kõigile midagi!
Kuna Maapäev on nüüdseks Eestimaale tiiru peale teinud, tekkis küsimus, kas see traditsioon peaks jätkuma. Vastus sellele oli selge kui vesi – „hääletati jalgadega“, ja nagu fotolt näha, anti jalgadele valu. Üksmeelselt leiti, et Maapäev peab kindlasti jätkuma. Pea kolmandik osalejatest oli Maapäeval esimest korda, mis näitab, et järelkasv on tugev ja kogukondade huvi ning energia endiselt kõrgel tasemel.
Nii et järgmisel Maapäeval – hoidke alt, sest võim on küladel ja nende „vunk“ ei jää märkamata!
- 28. aug. 2024
