Miiduranna küla - Harjumaa
Eestimaa Aasta Küla 2025 tiitlile kandideerib
Miiduranna küla
Küla iseloomustav lühitutvustus
Miiduranna küla on Viimsi poolsaare edelarannikul asuv ajalooline kaluriküla, mis algab sealt, kus lõpeb Tallinna piir. Kuigi siit avaneb vaade pealinna siluetile, on küla jäänud truuks oma juurtele ja traditsioonidele. Miiduranna on Viimsi valla ainus omanäoline küla, kus hoitakse ja väärtustatakse seda, mis on päriselt oluline ehk loodus, merelähedus, omanäoline arhitektuur, küla sümbolid, kohalikud väärtused ja kogukondlik eluviis. Miidurannas elab täna 340 inimest ning pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist loodud Miiduranna küla Tähtkantsi uusarendust on külas elavate inimeste arv püsinud muutumatuna juba üle 20 aasta, sest Nõukogude Liidu ajal ehitati Miiduranna välja kui näidisküla ning siin puudub maa massiliseks uusarenduseks. See loob tugeva kogukonnavaimu ja kuuluvustunde, kus inimeste juured on sügavalt maasse kasvanud, naabreid tuntakse nimepidi ning hinnatakse koos olemise ja tegutsemise aega.

Küla südameks on looduslik Lahe tee, mis on säilitanud oma autentsuse ja võimaldab kulgeda justkui läbi ajaloo. Seda rada on sajandeid kasutatud merele minekuks ja koju saabumiseks ning see on tänaseni säilinud kui ühenduslüli Miiduranna mineviku ja oleviku vahel. Kuigi Miiduranna asub otse pealinna kõrval ja on puudutatud linnalisest tempokast eluviisist, elab küla sellest hoolimata oma rahulikus, vaikuses kulgevas elurütmis, mis on omane just külale. Külas on välja kujunenud omanäolised traditsioonilised üritused, millele lisatakse igal aastal midagi uut, et iga sündmus oleks eriline ja kogukonnale tähenduslik.
Miiduranna on ehe näide sellest, et ka pealinna külje all saab elada tõelist külaelu – looduse keskel, üheskoos ja omade keskel.
Külas asuvad ja/ või tegutsevad organisatsioonid, seltsid, huvigrupid, asutused, peamised ettevõtjad
Miiduranna külas tegutsevad mitmed organisatsioonid ja ettevõtted, mis rikastavad kogukonna elu ja pakuvad erinevaid teenuseid:
- Miiduranna Külaselts MTÜ: Miiduranna Külaseltsi eesmärk on hoida ja arendada Miiduranna kogukonda, loodus- ja elukeskkonda ning väärtustada kalurikülale omast eluviisi. Selts tegutseb vabatahtlikkuse ja õhinapõhisuse alusel ning kaasab külaellu kõik põlvkonnad, et tugevdada kogukondlikku sidet, ühist tegutsemist ja kestlikku arengut.
Külaselts on ka usin projektiraha taotleja. Viimase kümne aasta jooksul on erinevate rahastusallikate ja meetmete kaudu toodud küla arengusse ja probleemide lahendamiseks ligi 100 000 eurot. Toetusi on kasutatud nii kogukonnapõhisteks arendusteks kui ka füüsilise keskkonna parandamiseks. Viimaste aastate olulisemate projektide hulka kuuluvad:
- osalemine Põhja-Harju Koostöökogu Arukad külad, Nutikad kogukonnad meetmes;
- taotlus koostöös Viimsi vallavalitsuse ja Päästeametiga KÜSKi Innovatsioonifondi, mille eesmärk oli töötada välja rohujuuretasandi kogukonnapõhine elanikkonnakaitse metoodika;
- KOP-meetme toel külale uute laudade ja pinkide soetamine, et paremini läbi viia kogukonna sündmusi ning suurendada küla ühisruumide kasutusvõimalusi.
Lisaks arendustegevusele korraldab külaselts ka kõiki peamisi kogukonnaüritusi ja ühiseid väljasõite, millest mitmed on kujunenud aastate jooksul traditsioonideks. Nendeks on:
- vabariigi aastapäeva varahommikune lipuheiskamine,
- kevadtalgud koos volbrilõkkega,
- jaanipäeva tähistamine,
- Kilukarbikohviku korraldamine,
- küla sünnipäevad ja juubeliüritused,
- Muinastulede öö
- külavanema vastuvõtt ja küla sünnipäev
Alates eelmisest aastast toimusid ka kaks jõulupühade ajale pühendatud sündmust:
- 1. advendi avalik Jõuluturg, mis avas pidulikult pühadeperioodi,
- 4. advendi Miiduranna jõulupidu, mis sidus aasta lõpu ühtse kogukonnatundega. Sellel üritusel on potentsiaali kujuneda uueks külatraditsiooniks.
Lisaks korraldati 2024. aastal ka kogukondlikud väljasõidud, kus suvel käidi koos Naissaarel seiklemas ning sügisel tutvuti koos Vainupea külaga ja sealse kogukonnaga tegemistega.
Miiduranna gaasiühing MTÜ – Gaasiühing on 2023. aastal loodud puhtalt kogukondlik algatus, mille eesmärk oli lahendada küla maagaasivarustuse kriis pärast seda, kui selgus, et piirkonnas puudub ametlik võrguettevõte ning lahenduse puudumisel oleks gaasitarned suletud. Miiduranna gaasitrass on ka ise üks kogukonna koostegemise lugusid, sest olgugi et trass valmis veel Nõukogude Liidu ajal, kuid algatus ja rahastus tulid Miiduranna kogukonnast ning tänaseni elab Miidurannas neid, kelle käsi oli ehitamisel küljes. Nüüd, kui gaasitarbijad olid selg vastu seina, otsustas kogukond mitte jääda enam sõltuvusse välistest ajutistest lahendustest ning asutas ise mittetulundusühingu, mis võttis enda peale kogu gaasitarne korraldamise.
See hõlmas kogu protsessi alates koostööpartnerite leidmisest ja lepingute ettevalmistamisest kuni igapäevase halduseni. Lisaks jäi Gaasiühingu ülesandeks kogu trassi tehniline korrashoid, gaasiarvestite üleviimine tänapäevastele kaugloetavatele arvestitele ning gaasilekete tuvastamine ja kõrvaldamine.
Tänaseks haldab Miiduranna Gaasiühing edukalt piirkonna gaasivõrku, vastab kõigile seadusandlikele nõuetele ja tagab teenuse jätkusuutlikkuse ilma kasumita, kogukonna huvidest lähtudes. Paradoksaalselt on sellisel kujul võrguteenus Miiduranna 53 gaasitarbijale täna isegi soodsam kui see oleks seadusest tuleneva võrguettevõtte korral. Samas ei ole see pikaajaliselt, näiteks kümneaastases vaates, kestlik lahendus, kuna gaasiühingul puudub võimekus teha
suuremaid investeeringuid.
Tegemist on Eestis ainulaadse näitega rohujuuretasandi energiakorraldusest, mis näitab kogukonna valmisolekut iseseisvalt mõelda kastist välja, leida lahendusi ning võtta vastutus elutähtsate teenuste eest.
Mittetulunduslik Tehnovõrkude Ühistu Miidu – Tegemist on Miiduranna küla Tähtkantsi piirkonna kogukonnaalgatusliku organisatsiooniga, mille eesmärk on piirkonna elukeskkonna kvaliteedi hoidmine ja järjepidev arendamine. Miiduranna Tähtkantsi uusarendus arendati välja 90ndate alguses vanadele karjamaadele sadama teisele poole. Kuna Tähtkantsi asustus loodi täielikult eramaale, oli vaja koheselt luua ühistu, mis kõikide ühise panuse näol hakkaks haldama ja korras hoidma kogu piirkonda. Ühistu koondab täna 31 Tähtkantsi piirkonna kinnistut ja tegutseb täielikult vabatahtlikkuse alusel. Miidu Ühistu näol on tegemist iseseisva ja kogukondlikult juhitud struktuuriga, mis on täitnud oma piirkonna arengut ja taristu haldamist juba üle 30 aasta.
Ühistu Miidu tegevus tugineb kogukonna omaalgatusele ja pikaajalisele investeerimisvalmidusele.
Kõik suuremad taristu- ja keskkonnateemalised arendused on tehtud liikmete osa- ja liikmemaksude toel ning nende eestvedamisel. Ühistu Miidu on olnud võtmetegija Miiduranna küla Tähtkantsi poolse külaosa terviklikus väljaehitamises ning halduses. Peamised tegevusvaldkonnad ja saavutused:
- Tähtkantsi piirkonna teede ja platside väljaehitamine ning 2024. aastal kogu siseteede uus asfalteerimine.
- Kogu piirkonna maa-aluste kommunikatsioonide rajamine: joogivesi, tuletõrje hüdrandid, kanalisatsioon, gaas, elekter, optiline sidevõrk ja sademevee kanalisatsioon.
- Tänavavalgustuse rajamine ning Muuli tee gaasitrassi maa-alustamine.
- Puurkaev-pumpla koos veepuhastusseadmetega ning selle igapäevane hooldus.
- Valve- ja turvalahendused: ala välispiirdeaed, automaatne tõkkepuu/värav, kaamerad ja salvestusseadmed.
- Ühistu poolt rajatud laste mänguväljak koos korvpalliplatsi, ronimislinnaku ja kiikedega, millest viimane osa avati just eelmine aasta.
- Iga-aastased koristustalgud 1. mail, mille käigus hooldatakse rannaala, haljastust ja mänguväljakut. 2024. aastal toimusid talgud juba 15. korda.
- Aastaringselt teostatakse haljastuse hooldust ja lume eemaldust ühisaladel.
- Toimub joogiveesüsteemide ja liikluskorraldusvahendite regulaarne hooldus.
Lisaks tavapärasele haldusele on Miidu Ühistu kogukonnas kujunenud tavaks, et iga elanik hooldab enda kinnistu ja tee vahelist haljasala isiklikult, istutades sinna lilli ja põõsaid. See aitab säilitada Miiduranna küla Tähtkantsi piirkonna looduslähedust ja visuaalset terviklikkust.
Miidu Ühistu ja Miiduranna Külaseltsi koostöö tagab, et Tähtkantsi kogukonna igapäevane elukorraldus on sidus kogu külaga ja kogukondlikud sündmused, väärtused ja suhted ulatuvad kaugemale haldusaladest, sidudes kõiki Miiduranna elanikke ühtsesse külatervikusse.
Miidu Ühistu on tõestus, et ühte piirkonda on võimalik täiesti iseeseisvalt hallata, kui selleks on kogukonna soov ja tahe. See on ühe toimiva kogukonna alus.
Marja Matiiseni Lapitöö Maja – Miiduranna külas asub tunnustatud tekstiilikunstniku Marja Matiiseni Lapitöö Maja, mis ühendab koduateljee, käsitööpoe ja väikese koolituskeskuse. Tegemist on ainulaadse loome- ja kultuurikohaga, kus väärtustatakse taaskasutust, pärandtehnikaid ja käsitöömeisterlikkust.
Lapitöö Maja tegevus on suunatud nii kohalikele kui külastajatele, pakkudes võimalust osa saada kvaliteetsest käsitööst, õppida erinevaid lapitöövõtteid ning osta kohapeal valminud tooteid – näiteks tekke, kotte, ehteid ja teisi isikupäraseid esemeid. Aeg-ajalt toimuvad ka töötoad ja õpitoad, kus saavad osaleda kõik huvilised sõltumata eelnevast kogemusest.
Lapitöö Maja on osa Miiduranna küla loomingulisest palgest ning oluline kohalik ettevõtmine, mis aitab hoida elus käsitöö- ja kultuuritraditsioone, toetab kohapealset ettevõtlust ning rikastab küla identiteeti.
Marja Matiisen on ka ise väga tubli küla elusse panustaja.
HK Unicorn Squad – Miidurannast alguse saanud haridusalgatus HK Unicorn Squad on haridusinnovatsioon, mis sai alguse Miiduranna külast ning on siit kasvanud üheks silmapaistvamaks haridusalgatuseks Eestis ja omanäolisemaks kogu Euroopas ning kaugemalgi. Tegemist on Eesti esimese ja seni ainsa tehnoloogiakooliga, mis on loodud spetsiaalselt tüdrukutele. Ettevõtmine tegeleb kogukondlikult ja start-up’ilikult suuremahulise ühiskondliku probleemiga – naiste ja tüdrukute vähese esindatusega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning inseneeria valdkonnas. Eesmärgiks on äratada huvi tehnoloogia vastu juba varases eas, et suurendada tulevikus naiste osakaalu tehnoloogiasektoris.
Ettevõtmine sai alguse 2018. aastal Miidurannas kohaliku kogukonna ühise eestvedamise tulemusel, kui külaelanikud Kerstin ja Taavi Kotka koos Liis Koseriga hakkasid kord nädalas kohalikele tüdrukutele andma põnevaid ja praktilisi tehnoloogiatunde Miiduranna kodumaja garaažis. Sellest väikese küla suurest algatusest on tänaseks välja kasvanud üle-eestiline ning rahvusvaheliselt tähelepanu pälvinud haridusliikumine, mis on jõudnud igasse Eesti maakonda ja pakkunud tehnoloogiaga kokkupuudet juba enam kui 5000 tüdrukule.
Miiduranna küla on siiani HK Unicorn Squadi süda. Siit juhitakse kogu üle-eestilist võrgustikku, arendatakse ja katsetatakse uusi õppemudeleid ning koostatakse õppematerjale, mis jõuavad sadadesse õpirühmadesse üle Eesti. HK Unicorn Squad on oma toimimismudelilt unikaalne – tegemist on jagatud vahenditel põhineva süsteemiga, mille peakontor ja logistikakeskus asuvad endiselt selles samas Miiduranna garaažis, kust 2018. aastal kõik alguse sai. Igapäevaselt komplekteeritakse ja saadetakse siit õppematerjalide komplekte kõikidesse Eesti nurkadesse – ja seda kõike tasuta, et võimalused ei jääks kellelegi kättesaamatuks.
Igal suvel toimub Viimsis ka HK Unicorn Squadi suur suvelaager, kuhu koguneb üle 700 tüdruku ja 150 vabatahtliku juhendaja. Kolme päeva jooksul lahendatakse inseneeria- ja tehnoloogiaülesandeid, arendatakse meeskonnatööoskusi, kohtutakse inspireerivate liidritega ning luuakse uusi sõprussuhteid. Laagri traditsiooniline kõrghetk on ühismatk Miiduranna külla – paika, kus kõik alguse sai. Sel päeval liigub rongkäiguna läbi küla üle 800 inimese.
Unicorn Squadi tegevus on pälvinud mitmeid tunnustusi, sealhulgas Vabaühenduste Liidu tiitli Aasta Innustaja, Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt antud tiitli Aasta Hariduse Sõber ning lisaks on HK Unicorn Squadile omistatud ka Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija märgis. Loe lisaks: www.unicornsquad.ee
Miiduranna Sadam: Miiduranna Sadam rajati küla südamesse 20. sajandi teisel poolel, kui Viimsi piirkonda koondati mitmeid kalanduskooperatiive. Sadam sai alguse Kirovi kalurikolhoosi poolt, mille üks eelkäija oli just Miidurannast alguse saanud Kalurikolhoos Forell. Tänaseni tegutseb sadam mitmeotstarbelisena: see on ühtaegu kala- ja jahisadam, transiidisadam ning koduks mitmetele mere, tööstuse ja vaba aja valdkonna ettevõtetele, sh ka söögikohtadele.
Kuigi sadama ja kogukonna vahel puudub tihe ametlik koostöö, on sadamal oluline sümboolne ja praktiline roll Miiduranna igapäevaelus. Sadam on see koht, kust kohalikud saavad värsket kilu ja räime, kui kalalaev saabub ja see traditsioon elab tänapäevani. Külas on vähe hoove, kus ei oleks
suitsuahju, ning kevad-talvisel ajal on suitsukala lõhn osa Miiduranna igapäevasest atmosfäärist.
Miiduranna Sadam on elav mälestus küla kalanduspärandist ja jätkuvalt oluline mereäärse elu rütmi osa.
Restoran NOA: Miiduranna küla piiril, kunagise Miiduranna rahvamaja ja hilisema esimese Viimsi vallavalitsuse hoone asukohal, tegutseb tänaseks rahvusvaheliselt tunnustatud Michelini tärniga restoran NOA. Kuigi tegemist on kõrgtasemel fine dining restoraniga, mille publik ulatub üle kogu maailma, on NOA osa Miiduranna kogukonna tegemistes. Restorani meeskond on olnud oluline koostööpartner mitmel kogukonna tähtsündmusel. Näiteks on nad aidanud toitlustuse ja korraldusega kaasa Miiduranna viieaastaste tsüklitega toimuvatele küla juubelipidustustele. Samuti toetas NOA Kriisikohvikut, panustades unikaalse mereveest valmistatud kalasupi retsepti väljatöötamisse ja maitsestamisse. Supist sai nii kogukonna kui ka külaliste seas tõeline hitt, pälvides väga sooja vastuvõtu. Miiduranna mereveest valmistatud kalasupp ei olnud ühekordne initsiatiiv vaid seda on korduvalt valmistatud nii väiksemates kui ka suuremates kogustes ning tehakse kindlasti ka tulevikus. NOA on ehe näide sellest, kuidas rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõte võib samal ajal olla tihedalt juurdunud oma kogukonda, austades paiga ajalugu ja panustades tema tulevikku.
Külakogukonna peamised arengu eesmärgid
Miiduranna küla osales Arukate külade ja Nutikate kogukondade programmis, mille üheks tulemiks oli Miiduranna strateegiadokumendi ehk arengukava valmimine. Läbisime kogu protsessi alates külasisese küsitluse, kaasamise, arutelude ja dokumendi kirjutamiseni. Kui dokument valmis sai, avastasime ausalt, et see ei kõneta kogukonda laiemalt ning tõenäoliselt kõnetab vaid neid, kes selle loomisel osalesid. Sellisel kujul ei täitnud arengukava oma soovitud eesmärki olla kogu küla
ühendaja, ühise mõtteviisi võimendaja ega tuleviku suunanäitaja. Sellest kasvas välja vajadus sisemiseks pausiks ja enesekaemuseks. Soovisime jõuda selgusele, mis on tegelikult ühe küla kõige olulisem eesmärk. Just selline, millest saaks loogiliselt tuletada kõik ülejäänud tegevused, otsused ja arengusuunad. Jõudsime lõpuks lihtsa, ent väga sisuka tõdemuseni. Miiduranna küla üks ja peamine eesmärk on tagada, et see küla, just sellisena nagu ta praegu on, oleks olemas ka meie laste, lastelaste ja nende järeltulijate jaoks. Ka nende jaoks, keda me ise kunagi näha ei saa. See on Miiduranna eksistents.
Kõik edasised tegevused ja valikud peavad toetama seda ühte eesmärki. Sellest lähtuvalt sõnastasime neli peamist alamtegevust:
- Miidurannale omase rahuliku ja külaliku elukeskkonna hoidmine ja säilitamine. See hõlmab nii renoveerimise- kui uusarenduste hindamist läbi kogukonna väärtuste prisma. Me ei soovi modernseid, keskkonnast eristuvaid hoonelahendusi, sest usume, et ka inimene, kes sellises majas elab, ei tunneks end siinses kogukonnas omas elemendis.
- Looduskeskkonna ja rannaala säilitamine sellisena, nagu ta on olnud ja on. Miiduranna mereäär, looduslikud rajad ja ajaloolised rannamaastikud on kogukonnale sügavalt tähenduslikud. Soovime hoida neid paiku puutumatuna ja seista vastu tehiskeskkonna levikule loodustundlikesse piirkondadesse.
- Inimesed ja väärtused. Miiduranna peab ise kujundama oma tegevuste, sümbolite ja väärtuste kaudu nähtavuse ning edastama selge sõnumi, millised me oleme ja millise ellusuhtumisega inimesi siia oodatakse. Me ei soovi kedagi veenda ega meelitada, vaid usume, et õiged inimesed tunnevad selle koha ära, kui me ise selle nimel üheselt töötame.
- Koostöö ja jagamine väljapoole. Hea kogukond ei arene ainult enda sees. Meie eesmärk on teha koostööd sarnaste väärtustega kogukondadega ning jagada Miiduranna mõtteviisi ja kogemusi nendega, keda see päriselt puudutab.
Meie visioon on lihtne ja selge: Väärtustades minevikku, ehitades tulevikku. Kui siiski on soov tutvuda programmi käigus loodud Miiduranna ametliku strateegiadokumendiga, siis seda saab teha järgmisel aadressil: http://gofile.me/34Drl/10ijaltBG
Küla traditsioonid oma kogukonnaga külasiseselt:
Miiduranna külas on välja kujunenud oma traditsioonilised tegevused, millel on side nii looduse kui rahvuskalendriga. Aasta algab alati 24. veebruari varahommikuse Eesti Vabariigi aastapäeva lipuheiskamisega Miiduranna lipuplatsil mere ääres. Miiduranna unikaalsus seisneb selles, et üle lahe avaneb vaade Pika Hermanni tornile ning külaelanikud heiskavad oma lipu samal ajal, kui seda tehakse Toompeal. Kevadel järgnevad lihavõttepühad ja munadevärvimise konkurss, kus kogukonna liikmed saavad oma loovust jagada küla kodulehe kaudu.
Traditsioonilisteks on saanud ka kogukondlikud kevadtalgud, millele järgneb Volbriõhtu tänuüritus lõkke, toidu ja muusikaga.
Suvehooaja avavad jaanipäev ja võidupüha tähistamine, mille keskmes on ühine lõke, kaasavõetud toidud ja kogunemine küla lipuplatsil.
Juulikuu on teadlikult hoitud paindlikuna, et igal aastal oleks võimalik luua midagi uut. Näiteks 2024. aastal korraldati Miidurannas ühine jalgpalli EM finaali vaatamine vabas õhus. Enne seda toimus koostöös Päästeametiga kogukonnale suunatud kriisikoolitus, mis andis tõuke mitmetele jätkutegevustele.
Tavapäraselt on augusti suursündmuseks Miiduranna Kilukarbi kohvik, mis koondab kohaliku toidukultuuri ja esinejad ning mille kaudu tähistatakse ka taasiseseisvumispäeva. 2024. aastal oli fookuses aga hoopis Miiduranna 435. juubel, mis toimus erandkorras küla peatänaval. Liiklus suleti, üles pandi suured lauad ja peotelk. Esimest korda anti välja Miiduranna aukodaniku tiitlid ning esitleti küla oma laulu „Küla ootab sind“. Õhtu lõppes rannas kontserdi, oksjoni ja ühise tantsimisega. Miiduranna on tantsuküla.
Suve lõpetab Muinastulede öö, mis 2024. aastal toimus kaheetapiliselt. Esimesel korral oli ilm tormine ja vihmane, mistõttu süüdati väiksem tuli grillialusel, järgides kokkulepet, et tugeva meretuule korral rannas suurt lõket ei tehta. Sellegipoolest kogunes kogukond ühe telgi alla, et jagada jutte ja koduseid roogi. Täpselt nädal hiljem toimus kordusõhtu, kus ilm soosis kõike, süttis suur lõke, mida nähti isegi Piritalt, ja õhtu kulges akustilise muusika ning romantilise meeleoluga. Üritusega ühinesid ka naabruskonna elanikud.
Eelmine aasta tõi kaasa ka uusi traditsioone, nagu avatud jõuluturg ja neljanda advendi ühine jõuluõhtu Lahe teel asuvas ümarmajas. Seal süüdati küünlad ja laternad, külla tuli jõuluvana, jagati kingitusi ja lauldi koos. Lahkuvatele külalistele anti kaasa laternad, mille valgus muutis õhtu justkui jõulumatkaks läbi Miiduranna.
Need traditsioonid ei ole pelgalt sündmused, vaid kogukonda liitvad ja identiteeti kandvad tähised, mille kaudu antakse edasi Miiduranna ajalugu, väärtused ja omapära.
koostöösteiste küladega oma vallas: Miiduranna küla peab oluliseks koostööd teiste kogukondade ja Harjumaa küladega. Meie kogukonnale on tähtis, et areng ei toimuks ainult sissepoole, vaid et looksime aktiivselt sidemeid ka üle oma küla ja valla piiri.
Tihedaim ja järjepidevaim koostöö on kujunenud Merivälja Seltsiga, kellega jagame ühist piiri, sarnast miljööd ja ajalugu. 2024. aastal toimus kahe juubeliküla koostöös esimene ühine avatud kodukohvikute päev, kus Miidurannas avati neli kohvikut: Lapiteki kohvik, Little Kitchen, kogukondlik Kilukarbikohvik ja Kriisikohvik.
Merivälja 100. ja Miiduranna 435. aastapäevad andsid sellele koostööle tugeva sümboolse aluse ning lõid eeldused uute traditsioonide kujunemiseks, mida soovime edasi arendada. Üheks oluliseks kogukondadevahelise koostöö valdkonnaks on ka elanikkonnakaitse, millest täpsemalt punktis 9 – Miiduranna partneriteks selles vallas on Päästeamet ja Viimsi Vallavalitsus.
Miiduranna küla on Põhja-Harju Koostöökogu (PHKK) liige, mille kaudu toimuvad regulaarsed kokkusaamised ja piirkondlikud üritused, mis liidavad Põhja-Harjumaal tegutsevaid kogukondi lisaks Viimsile ka Rae ja Jõelähtme vallas. Koos oleme käinud õppereisidel ja seminaridel Vormsil, Anijas, Voorel, Visklas ja Voosel. Need kohtumised aitavad tugevdada koostööd, jagada kogemusi ja inspireerida üksteist uute algatuste kaudu.
Miiduranna küla on aktiivne osaleja maakondlikel kogukonnateemalistel aruteludel ja seminaridel, kus tutvustatakse algatusi ning arendatakse kogukondade vahelist võrgustikku. Osaletakse aktiivselt Kodukant Harjumaa ning Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse tegevustes.
Osalemine 2024. aasta Eesti Külade Maapäeval Võrumaal Harjumaa delegatsiooni koosseisus andis hulgaliselt uusi kontakte nii Harjumaa külaliikumises kui ka üle-eestilisel tasandil. Maapäeva delegatsiooni liikmetest moodustunud Maapäeva klubi on kogunenud Tallinnas, Kose-Uuemõisas, Metsanurmes ja Kloogal ning mais ootame neid Miiduranda.
2023. aastal pälvitud Harjumaa Aasta Küla tiitel on andnud Miiduranna kogukonnale suurema nähtavuse ja avanud uusi koostöövõimalusi. Meie tegemised on leidnud laiemat kõlapinda ja meid on kutsutud jagama oma kogemusi. Juba 2025. aasta kevadel räägime Miiduranna küla kogukonnaloost ja tegemistest Alavere ja Uuesalu kogukondades.
rahvusvaheline koostöö: Miiduranna küla on alustanud rahvusvahelist koostööd ning 2024. aasta oli selles vallas läbimurdeaasta. Arukate külade ja Nutikate kogukondade programmi raames osales Miiduranna kogukonna esindus rahvusvahelistel õppereisidel Taanis ja Hollandis. Taanis külastati Torupi kogukonda, mis on tuntud oma aktiivse kogukonnaelu, sotsiaalse ettevõtluse ja roheliste, jätkusuutlike lahenduste poolest. Hollandis oldi külas Hilvarenbeeki piirkonnas, kus tutvuti kohaliku kogukonna juhtimispraktikate, kultuurielu ja kogukonnakeskse ruumilise planeerimisega.
Need kogemused avardasid kogukonna vaadet ning andsid praktilist inspiratsiooni, kuidas siduda looduslähedus, kohaliku identiteedi hoidmine ja innovatsioon ühtseks tervikuks. Eriti väärtuslikuks osutusid arutelud kogukonnajuhtimise, vabatahtlike kaasamise ja kriisivalmiduse teemadel, millest mitmeid lähenemisi oleme juba rakendanud ka Miidurannas.
Täna on kujunemas tihedam koostöö Hilvarenbeeki piirkonnaga, kus otsime ühiseid projekte ja rahastusvõimalusi kogukonna- ja piirkonnatasandi arendusteks. Meie ja kogu Viimsi jaoks on potentsiaalne suund kogukonnapõhine ja jätkusuutlik turismi arendus. Lisaks on geopoliitiliste muutuste valguses oluliselt kasvanud ka huvi elanikkonnakaitse vastu ning Hilvarenbeeki kogukond on kutsunud Miidurannat sügisel jagama oma kogemusi ning praktikaid selles valdkonnas.
Koostöö jätkumine on plaanis ka Torupi piirkonnaga, eelkõige kogukonnapõhise investeerimise teemal, kus kogukonnad ise soetavad vabu kinnistuid, arendavad need välja ning loovad sinna funktsionaalseid ja kogukonnale vajalikke ruumilahendusi, olgu nendeks uued elanikud, teenused või kogukonnakeskused.
Rahvusvahelist koostööd nähakse Miidurannas ka edaspidi kui väärtuslikku arengusuunda, sest võimalust õppida, jagada oma kogemust ja hoida Miiduranna areng dialoogis Euroopa sarnaste väärtuskesksete kogukondadega.

Külas läbi viidud kriisiennetuse/elanikkonna kaitse teemalised üritused, koolitused või infopäevad
Miiduranna küla on ootamatult, kuid loomulikult kujunenud üheks kogukonnapõhise elanikkonnakaitse arendamise eestvedajaks Eestis. Kõik sai alguse 2024. aastal, kui Päästeameti eestvedamisel toimus Miidurannas kogukonnale suunatud kriisikoolitus. Üheks teemaks oli joogivee kättesaadavus kriisiolukorras. Koolitaja viipas mere poole ja naljaga pooleks küsis: “Vesi on olemas, aga mis edasi?” Sellest hetkest sai alguse Miiduranna kriisivalmiduse teekond.
Vaid kuu hiljem korraldati koostöös Päästeameti ja Viimsi Vallavalitsusega Kriisikohvik, kus pakuti kõigile huvilistele mereveest valmistatud kalasuppi. Retsepti aitas välja töötada Michelini tärniga tunnustatud Tõnis Siigur (NOA restoran). Kokku keedeti 200 liitrit suppi, mis sai tunniga otsa. Suppi tuldi sööma nii Miidurannast, Meriväljalt, Viimsist ja ka Tallinnast. Õhtuleht kirjutas kokku veel pikka loo. Kriisikohvikust sai sümboolne algus sellele, mida hakati Miidurannas nimetama kogukonnapõhiseks kriisivalmiduseks.
Sellele järgnes kriisitoimkonna loomine, kuhu kuuluvad nii reservohvitserid, kodukaitse liikmed kui ka aktiivsed kogukonnaliikmed. Toimkond analüüsis senist kogemust ning töötas välja neljaastmelise arengu teekonna, kuidas kogukond saaks samm-sammult suurendada oma valmisolekut ja kaasata elanikke. Loodi oma metoodika:
- Eelduste loomine ja motivatsiooni võimendamine
- Kriisiteemade avamine ja arenguvestlused
- Kaasa haaravad õppused ja kogukonna sündmused
- Praktiline stsenaariumpõhine kriisiõppus
Seda lähenemist esitleti Päästeametile ja see pälvis positiivset vastukaja. Koostöös Viimsi vallavalitsusega esitati rahastustaotlus KÜSKi Innovatsioonifondi, mille eesmärk oli loodud metoodika testimine, täiendamine ja rakendamine. Taotlus sai positiivse rahastusotsuse.
Seejärel hakati otsima võimalusi, kuidas viia loodud mudel laiemalt Eesti kogukondadesse.
Paralleelselt selgus, et Eesti Naabrivalve otsib uut tegevjuhti. Pärast arutelu kriisitoimkonna, Päästeameti ja Siseministeeriumiga otsustas Miiduranna külavanem kandideerida Naabrivalve juhiks, et kanda edasi Miiduranna kogemust juba üleriigilisel tasandil. Kandideerimise aluseks oligi Miiduranna kriisitoimkonna loodud kogukonnapõhise elanikkonnakaitse mudel, mis sai uue nime – Naabrikaitse.
Tänaseks on Miiduranna küla saamas kogukonnapõhise kriisivalmiduse sõnumi kandjaks Eestis.
25.05.2025. aasta maikuus toimub üleriigiline kogukonnapõhise elanikkonnakaitse konverents “Naabrikaitse Päev”, mille ellukutsujaks on Miiduranna kogukond. Korraldajateks on Eesti Naabrivalve, Viimsi Vallavalitsus ja Miiduranna küla. Toetajateks Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigikantselei jt.
Miidurannas on saanud tavaks, et kriisivalmidus ei ole üks dokument või loeng, vaid eluviis, kus kogukond ei oota lahendusi väljastpoolt, vaid loob ise teadmised, koostöö ja valmisoleku, et hoida ennast, teisi ja oma kodukohta.
Selline alt-üles lähenemine, mis seob kogukonnaaktiivsuse riiklike ja kohalike struktuuridega, on põhjus, miks Miiduranna küla on muutunud Eesti jaoks inspireerivaks eeskujuks kogukonnapõhise turvalisuse ja vastupanuvõime valdkonnas.
Oma küla loo ja traditsioonide tutvustamine ning küla ajaloo talletamine
Miiduranna küla on teadlikult võetud sihiks oma ajaloo, lugude ja traditsioonide jäädvustamise ja elavana hoidmise. Küla ajalugu mitte ainult ei väärtustata, vaid seda tutvustatakse aktiivselt nii elanikele kui ka laiemale avalikkusele.
Ajaloo ja mälestuste talletamine:
- Koostöös Viimsi Rannarahva Muuseumiga anti 2022. aastal välja raamat „Miiduranna, Haabneeme ja Pringi – Viimsi vanad rannakülad“, mis käsitleb Miiduranna ajalugu aastatel 1800–1940. Teose aluseks on kohalike põliselanike mälestused ning nende aktiivne kaasatus.
- Hetkel on töös järg, mis keskendub küla arhitektuurile ja elule aastatel 1950–1990. Selle tarbeks kogutakse materjale, viiakse läbi intervjuusid ja salvestatakse need kaasaegsete digitaalsete vahenditega. Kogutud salvestised antakse üle Eesti mälupanka.
- Kõigi Miiduranna põliselanikega tehakse videosalvestuse ja helifailina põhjalikud eluloo-intervjuud, mille aluseks on Aalto Ülikooli ja Kärt Summataveti koostöös loodud vorm. Nende salvestuste kaudu talletatakse mitte ainult mälestused, vaid ka küla väärtused ja eluviis.
- Miiduranna kogukonna liige töötab Viimsi Rannarahva Muuseumis, mis aitab kaasa kogukonna ajaloo, fotode ja lugude säilitamisele ning arhiivimisel.
Näitused ja visuaalne pärand: 2024 aastal, Miiduranna 435. juubeliaasta puhul, loodi koostöös Merivälja Seltsiga plakat „Miiduranna 435“, mis tutvustas visuaalselt küla ajalugu ja arengut. Plakat paigaldati koos „Merivälja 100“ materjalidega Merivälja muuli bussipeatusse ja pop-up näitusena Miiduranna Maksimarketi fuajeesse, kus sellega saab tutvuda ka täna
Ajaleheartiklid ja meediakajastus: Küla tegemisi ja ajalugu on järjepidevalt kajastatud Viimsi Teatajas. Autoriteks peamiselt Tõnu Tuulas ja Henrik Põder. Tõnu Tuulas:
- Miiduranna jääkeldritel on rääkida oma lugu
- Miidurannas asuv Hülgekivi
- Miiduranna kütusebaas – Milstrand
Henrik Põder:
- Miiduranna 435 – väärtustades minevikku, luues tulevikku
- Kriisiks valmistumine: Miiduranna külaselts ja Viimsi vald avavad kriisikohviku
– ja mitmed kogukonnateemalised ülevaated
Kogukonnaüritused ja suuline pärimus: Miiduranna küla ajalugu ja identiteeti tutvustatakse ka läbi kogukonnaürituste, kus traditsioonid, sümbolid ja lood saavad taaselustatud ja edasi antud järgmistele põlvkondadele. Küla sünnipäevadel, viktoriinidel, loengutel ja ringkäikudel tuuakse esile küla minevik ja inimeste lood. Viktoriinid ja mälumängud on saanud kogukonnale tähenduslikuks viisiks, kuidas mälestusi elus hoida ja uusi teadmisi edasi anda.
Harjumaa aasta küla 2024 tiitel tõi Miidurannale meediakajastusi nii oma vallas, maakonnas kui ka üle-eestiliselt.
Kokkuvõte: Miidurannas ei jääda ootama, et keegi teine kogukonna pärandit hoiaks. Ajaloo talletamine ja tutvustamine on siin teadlik, süstemaatiline ja kogukonnast lähtuv tegevus. See aitab tugevdada identiteeti ja väärtustada kogukonda kui elavat tervikut.
Peame veel vajalikuks välja tuua
Miiduranna ei ole lihtsalt veel üks Eesti küla vaid me oleme kõige ehedam Eesti küla kõige otsesemas tähenduses, ja seda otse pealinna kõrval. Seal, kus lõpeb Tallinn, algab Miiduranna.
Oleme otsekui oaas linnastumise ja uusarenduste kõrbes, säilitades oma rahuliku elurütmi, loodusläheduse ja kogukonnatunde. Oleme ainus Viimsi küla, mille elanikkond on püsinud viimase 20 aasta jooksul stabiilsena, mis tõestab, et tõeline kodutunne ei teki ainult uute majade, vaid eheda kogukonnavaimu kaudu.
Kontakt: Henrik Põder, 5275285, kylavanem@miiduranna.ee
Kogu Eesti peab elama!
Külaliikumine Kodukant