Lümanda küla - Saaremaa

Eestimaa Aasta Küla 2025 tiitlile kandideerib
Lümanda küla

Küla iseloomustav lühitutvustus

Lümanda, Saaremaa kõrgeima punkti tagune saladus!
Koht, kuhu turist satub mereäärset ringi läbi sõites. Koht, mida saarlane ise tihti ei külasta, koht, kuhu peab tulema!

Lümandasse tulemiseks on mitmeid põhjuseid – maitsev saaremaine toit, imeline loodus, kaunid looklevad kiviaiad, teistmoodi üritused, pikad traditsioonid ja särasilmne rahvas – põhjuseid võiks lugema jäädagi.
Lümanda on kindlasti koht, kuhu igaüks võiks tahta elama asuda. Mitte ainult Lümanda küla elanikud, vaid kogu Saaremaa teab, et me oleme selle saare rahulolevaim rahvas.
See on fakt, mis tuli välja Saaremaa valla uue arengukava 2025-2035 koostamisel ülevallalise rahuloluküsitluse tulemusena. 

Lümanda küla, kus elab 1⁄4 piirkonna inimestest, on üle 500 aasta vana ning äbi kogu selle aja on Lümanda olnud nii sovhoosi, valla kui ka piirkonna keskuseks. Kuid Lümanda küla külakogukonnana on alles noor, vaid neli lühikest, kuid väga tegusat aastat on esile toonud kõik need omadused, mis meie küla nii imetlusväärseks paigaks teevad. Oleme hakanud oma külakogukonna identiteeti looma ja teistele tutvustama.

Külas asuvad ja/ või tegutsevad organisatsioonid, seltsid, huvigrupid, asutused, peamised ettevõtjad. Meie külas on palju erinevaid organisatsioone, huvigruppe ja seltse erinevas vanuses elanikele:

  • inspireerivad seeniorid oma seltsi järjepidevate tegevustega, mis näitavad noorematele, et elu käib täie põnevusega edasi ka peale pensioniikka jõudmist;
  • Lümanda Tegutseb grupp erinevate külaellu särtsu ja vürtsi lisavate üritustega;
  • meie Janne Jensen, kes hoiab oma trennidega (jõutreeningud, Verve) küla naised ja mõned mehed roosad ja rõõsad;
  • rahvatantsurühmad, kes hoiavad rahvatantsu väärikalt ja
    uhkelt meie kõigi jaoks pildis ja elus;
  • tublid koorilauljad, kelle uhke ja tugev hääl kostab ka
    naaberkülla ära;
  • mõistuse ja südametunnistusega tegutsev kool, mis iga
    aastaga laste arvu kasvatab ja hakkab juba sellisele lastearvule väikseks jääma;
  • lasteaed, kuhu saime just juurdeehituse, kuna rõõsad ja roosad naised (tänu Janne trennile) hoiavad küla iibe positiivsena;
  • palju tublisid väikeettevõtjaid erinevatest valdkondadest, kes annavad tööd kohalikele ja hoiavad elu ääremaal, näiteks: Lubjapark, Lümanda Söögimaja, COOPi pood
    Lümandas, Siirupiemandad, ilusalong, akende ja uste valmistamise väiketööstus.

Külakogukonna peamised arengu eesmärgid

Meie küla soovib olla Saaremaa kõige atraktiivsem küla noortele peredele. Meil on olemas suurepärane kool, lasteaed ja turvaline looduslähedane keskkond, kus lapsi kasvatada. Meie arengut veidi piiravaks asjaoluks on kinnisvara puudus. Aga oleme paari aastaga tegutsenud selles suunas, et Lümandasse elama asuda soovivatel inimestel on võimalik osta endale siia sobiv maatükk ja kodu ehitada. Oleme koostöös Saaremaa vallaga suutnud leida lahenduse nelja maatüki müüki panekuks ja valminud on ka detailplaneering uue kortermaja ehituseks. Kuigi meie jaoks on oluline, et meile kolivad noored pered, siis hoiame ka oma seeniore. Ka nende jaoks peab meie küla olema turvaline ja sobiva elukeskkonnaga. Pingutame, et meie küla areng kaasaks ja arvestaks kõigi meie küla elanikega.

Hoiame korras oma koduhoovid ja kogu küla miljöö. Teeme prügist ja võsast puhtaks erinevad teeäärsed alad ja nurgatagused, et küla ilme paraneks ja meid ümbritsev loodus püsiks terve ja puhas.

Soovime hoida ja kasvatada ühtehoidvustunnet kõigis kogukonnaliikmetes. Lümanda külavanema moto, et kogukond ei ole midagi, mida sa saad õpikust õppida, see on tunne, on kandunud üle külarahvale ja see on loonud meile kogukonnatunde. Me tuleme kokku kogukonnana ja teeme asjad ära. Käime koos ühiseid üritusi tegemas, oleme hoolivad,
märkame teineteist, abistame igal vajalikul hetkel. Soovime, et noored, kes Lümandast oma tiibu sirutama lähevad saavad laias maailmas rusikaga rinnale lüüa ja uhkusega öelda: „Ma olen pärit Lümandast!“

Küla traditsioonid oma kogukonnaga küla siseselt

Külasiseselt korraldame aasta lõpu lõkkeõhtu glögi ja ilutulestikuga ehk vana-aasta lõkkeõhtu, kus külarahvas koguneb parki lõkke ümber umbes kolmveerand 12, et koos vana-aasta ära saata ning uus külarahva seltsis vastu võtta. Joome glögi, vahetame sooje kallistusi ning soovime üksteisele häid soove. See on üks ütlemata tore traditsioon ja täiesti meie küla oma! Külainimeste poolt on see traditsioon väga soojalt omaks võetud. Lõkke jaoks on meil küla keskele ehitatud spetsiaalne lõkkeplats. Traditsiooniks on saanud ka peale kolmekuningapäeva kuusepuu toomine samale lõkkeplatsile (kortermajade puhul oluline).

Samuti toimuvad meil küla koosolekud, mida me nimetame pigem pikendatud pühapäevasteks kohvihommikuteks, kus arutame tehtu üle, jagame rõõme, muresid ning mõtleme tulevikuplaanide peale. 

Alates 2021. aastast taaselustasime Lümanda jaanitule traditsiooni, mis tänaseks on piirkonna keskuse jaanituli ja kasvanud suureks-suureks, pea 400-500 inimesega peoks! Lümanda jaanitule eripära on see, et see on suur piknik nimega Jaani tänav ehk lauafestival. Kõik laudkonnad on teemalised (nt ENSV, Suusabaasis oli tantsupidu, RoosaManna, Lilleline jne), püstitame Lümanda rekordeid ja palju muud. Tagasiside külastajatelt on ääretult positiivne. Neile meeldib, et meie üritus ongi kogupere ja kogupäeva üritus. Hommikul hakkavad sportlikud tegevused ja mõõduvõtmised juba pihta, kuni õhtuse meeleoluka piknikuni välja. Sellisel kujul jaanituli toimub juba mitmendat korda. Ühe aasta galerii on saadaval siin: Saarte Hääl

Lisaks on meil traditsiooniks kujunenud iga-aastaselt teha talgukorras korda meie kuulsa kiviaia äär, seikluspark ja soovi korral ka mõni muu koht, mille elanikud on välja toonud, et võiks ka korda teha! Sööme koos suppi, kooki ja muljetame tehtu üle.

koostöös teiste küladega oma vallas

Kogu Lümanda piirkond on alati olnud ühtehoidev, korraldame koos Lümanda ja Taritu kultuurikorraldajatega palju üritusi. Lümanda tegutseb grupp korraldab üritusi erinevates Lümanda piirkonna hoonetes, eesmärgiga nendesse ka elu tagasi tuua. Näiteks toimus veinikoolitus Kotlandi mõisas Koki külas, rooside lõikamise koolitus Mardi talus Karala külas, gini koolitus Atla sadamas Atla külas, pimeõhtusöök Taritu rahvamajas Taritu külas jms. Piirkonna külad on oma olemuselt juba ajalooliselt väga tiheda läbikäimisega ning kõik alati teavad teise küla tegemistest ning toetavad vastavalt vajadusele.

rahvusvaheline koostöö
Lümanda kool osaleb rahvusvahelistes Erasmuse ja Rohelise kooli projektides ja meil on kohapeal turismiväärtuslikud objektid näiteks Söögimaja ja Lubjapark, mis meelitavad iga-suviselt siia VÄGA palju välismaa turismigruppe.

Külas läbi viidud kriisiennetuse/elanikkonna kaitse teemalised üritused, koolitused või infopäevad

Küla MTÜ juhatuse liige Timo on osalenud Saaremaal Võhmal toimunud kriisiplaani koostamise koolituspäevadel. Lisaks on kõigil küla ja piirkonna elanikel võimalus osaleda Lümanda kogukonnakogu koosolekutel, kus räägitakse kriisi- ja ennetustegevusest. Koostamisel on ka meie oma küla kriisiplaan koostööd eramajade elanikega, korterühistute ja vallaga.

Oma küla loo ja traditsioonide tutvustamine ning küla ajaloo talletamine

Manivalde Jõgi on kirjutanud ja avaldanud Lümanda piirkonna kohta palju ajalooliseid raamatuid ja koduloo jutte. Lümandas õpetas ta 27 aastat kehalist kasvatust, füüsikat ja poistele tööõpetust. Olles ise nooruses aktiivne sportlane, sai temast ka Lümanda sporditöö eestvedaja. Lümanda kooli võrkpallurid, kergejõustiklased ja hiljem ka lauatennisemängijad olid tuntud nii Saaremaal kui ka kaugemal. 9 korda tuli Lümanda kool vabariigis maakoolide võitjaks võrkpallis. 2002. aastast toimuvad Lümanda koolis tema mälestuseks võrkpallivõistlused, et tähistada ja meenutada armastatud õpetajat ning tema tööd meie koolis. Peale pensionile jäämist hakkas Manivalde tegelema kodu- uurimistööga. Kaante vahele sai üle 10 raamatu Lümanda ja Saaremaa ajalugu. Esimene kodu-uurimuslik töö oli “Lümanda kooli spordikroonika”. See tänuväärne töö on tunnustust leidnud terves vabariigis – V klassi Valgetähe orden, Jakob Hurda
folklooripreemia, Saare maavanema tänukirjad jm. Ka kohalikus kultuurielus lõi ta alati aktiivselt kaasa, tema näitemänguoskusi sai Lümanda rahvas nautida aastakümneid.

Külli Lindau, legendaarne käsitöö õpetaja (50 aastat Lümanda Põhikoolis) ja käsitöö austaja on välja andnud ka raamatu raamatu “Saaremaa käsitöötuba. Teeme ise villast ja lõngast”, mis annab ülevaate Lümanda koolis läbi aegade tehtud käsitöö kohta. Õpik annab edasi Saaremaa ja Lümanda pärandit kogu Eestile.

Lümanda Põhikoolis on valikainena kodulugu, loovtööde tegemisel toetuvad õpilased sageli oma kodukandi lugudele. Korraldatakse endisaegsete esemete näitusi, väärtustatud on rahvakultuur (tantsurühm, mudilas- ja lastekoor saavad osa kohalikest ja vabariiklikest laulu- ja tantsupidudest). Koolil on oma õpik-tööraamat „Lapsepölvemaa“, mis väärtustab meie piirkonna (sh Lümanda küla) traditsioone, keskkonnahoidu ja nimekaid selle kandi inimesi, koolis on neli nimelist klassi (nt August Mälgu kui kunagise koolijuhataja klass).

Kuna oleme veel suhteliselt „noor kogukond“ küla mõistes, siis leiame tänapäevaseid viise ja võimalusi oma tegemisi talletada ehk näiteks kodulehe loomisega.

Peame veel vajalikuks välja tuua

  • Küla video
  • TV3 kajastus „2024 Saare maakonna aasta külast“
  • Viimastel aastatel on silmapaistamateks projektideks olnud: 2021 avasime kettagolfi raja – üheksa korviga rada kulgeb läbi Lümanda Mitmekesisel mitmest elemendist koosneval rajal on pikkust kokku 1,5 km. Rada on
    Eestis ainulaadse ketta laenutussüsteemiga. Kohalikud ettevõtted said osta ühe raja (toetasid sellega raja valmimist) ja igal rajal on vastava ettevõtte nimi.
  • 2023 avasime madalseiklusraja Lümanda küla keskuses – 16 puu vahele on ehitatud LEADER meetme toetusega 11 platvormiga 18 seiklusrada. Madalseiklusraja rajasime küla ühte korrastamata metsatukka koolimaja ja staadioni vahel. Külarahvas, koolipere ja piirkonna rahvas aitasid mitme erineva ja pika talgupäevaga metsatuka korrastada ja hakkepuidu laiali vedada. Hakkepuidu materjali kogusid kokku ja tõid kohale erinevad külaelanikud. Seiklusrada on osutunud ääretult populaarseks ja täiendab meie küla laste liikumisvõimalusi. Kõige vanem (üle 70a) seiklusrajal lustija on meie enda külaelanik. Madalseiklusraja atraktiivsemaks muutmisel lõi kaasa ka koolipere “Tea ja loo” projektiga, kus külavanem palus igal klassil kunstitunni raames seiklusrajal asetsevale “kiviussile” oma klassi nägu anda. Sellest tuli kokku üks väga värviline uss. Oma panuse andsid ka Slovakkia õpilased. Seiklusrada avati suure kogupere seikluspäevaga.
  • Sel päeval toimetas esmakordselt Lümanda külarahva heategevuslik kohvik, mille eesmärk oli raha koguda seiklusrajale pinkide ostmiseks. Tänaseks on pingid ka seiklusrajal olemas!
  • 2024 avasime valgustatud kelgumäe – Lümanda Põhikooli algatusel tehti lastele kooli kõrvale kelgumägi. Kuna kelgumägi asub kõrvalisel asukohal, oli seal õhtuti

    pime. Koostöös Saaremaa vallaga saime paigaldada kelgumäele tänavavalgustuse, mis muudab selle lastele turvalisemaks ja seeläbi ka talveõhtud lastele oluliselt pikemaks. Vahel on kelgumäest mööda kõndides tunne, et kogu küla lustib. Vanemad ja lapsed tulevad vaheldumisi kelkudega mäest alla.

  • 2022 avasime esimese osa valminud Kuumast kinnisvarast ehk 116m kiviaeda ja 2023 avasime teise osa valminud Kuumast Kinnisvarast ehk 169m kiviaeda, kokku 285m kiviaeda küla südames, mis taastati suure kogukonna projektina, kus igal meetril on omanik ning see on märgistatud meetri numbri ja omaniku nimega. Alguse sai sellest, et külarahva algatusel võeti suurimast teeristist maha esmakordselt võsa ja suured puud ning selle alt tuli nähtavale võimas, kuid lagunenud kiviaed.
    Kuna rahastust ühestki projektist ei saanud, siis sündiski idee müüa kiviaeda meetri kaupa, et seeläbi asi korda saada. Kuuma kinnisvara nalja idee tuli sellest, et samal ajal ilmus Saarte Hääles artikkel, mis kajastas Lümandas suurt kinnisvara puudust.

  • Kinnisvara on kajastust saanud kahel korral riiklikus televisoonis, Vikerraadios, Saarte Hääles ning ka Eesti Mängus küsimusena.

Esimene ERR kajastus. Teine ERR kajastus. Vikerraadio.

Saarte Hääle kajastused:

Eesti Mäng: huvitav vastus oli siin mängija puhul, et 285 meetrit ei saa olla, kuna siis oleks tervel külal juba ring peal.

Kontakt: Anni Roost, külavanem, 521 9811, anniroost@hotmail.com

Tagasi

Kogu Eesti peab elama!

Külaliikumine Kodukant

Scroll to Top