Lauka küla - Hiiumaa
Eestimaa Aasta Küla 2025 tiitlile kandideerib
Lauka küla
Küla iseloomustav lühitutvustus
Lauka küla on oma nime saanud siin juba 16. sajandist teada olnud samanimelise mõisa järgi. Viimase poolsajandi jooksul on Lauka säilitanud ümbritseva piirkonna keskuse olulisuse, külas on erinevatel aegadel asunud nii kolhoosikeskus, kauplus, söökla, tankla, koolimaja, lasteaed ning palju eramuid kui ja korterelamuid. Enam kui 20 piirkonna küla ühendava Loode-Hiiumaa Külade Seltsi tegevuskeskuseks on Lauka külas paiknev 1973. aastal ehitatud endise Kõrgessaare kolhoosi lasteaiahoone. Seltsi tegevustesse haaratakse erinevad vanusegrupid alates lastest kuni eakateni. Külaseltsi eestvedamisel on panustatud nii seltsimaja ruumide kui välialade, kohaliku külaplatsi ning kogu küla territooriumi arendamisse ja teenuste mitmekesistamisse.

Külas asuvad ja/ või tegutsevad organisatsioonid, seltsid, huvigrupid, asutused, peamised ettevõtjad
Üks olulisemaid asutusi Lauka külas on Lauka kool ning sellega seotud erinevad hooned ja tegevused. Seltsimajas käivad regulaarselt koos kohalikud naised, kes valmistavad Ukraina armeele varjevõrke, ning paikneb enam kui 40 riigis tegutseva rahvusvahelise heategevusorganisatsiooni Civitan Hiiumaa filiaal. Kooli käsitöömajas tegutseb käsitööklubi Lauka Lapimutid.
Lauka külas tegutseb mitmeid ettevõtteid: Lauka saeveski OÜ, Liineko OÜ, Lauka autoremondi töökoda, Timberest OÜ puutöökoda ning klaasikunstnik Kalli Seina erikujundusega klaastooteid valmistav OÜ Ideeklaas.
Külakogukonna peamised arengu eesmärgid
Seltsi tegevuse eesmärkideks on piirkonna külades seltsielu alalhoidmine, kohaliku looduse ja kultuuripärandi säilitamise toetamine, piirkonna arengule kaasaaitamine, kogukonna kasutuses olevate avalike objektide arendamine ja parendamine ning seltsiliikmete huvide esindamine ja kaitsmine.
2024. aasta olulisemad tegemised: rekonstrueerisime osaliselt külaplatsi lava, korrastasime välikemmergud, koostöös osavallaga tõstsime ringi elektritoite kaablid, valmistasime uued pingid ja lauad, paigaldasime seltsimaja puukuurile uued uksed jne. Külaseltsi eestvedamisel on alustatud seltsimaja hoovile avaliku kasutusega
mitmeotstarbelise laste mänguväljaku rajamisega.
Külaseltsi eestvedamisel ning kohaliku omavalitsuse ja mitmete riigiasutuste toel on astutud samme, et seltsimaja oleks toimepidev ja selle pakutavad
teenused vastaksid kerksuskeskuse baasvajadustele (nt kriisisituatsioonis on olemas personal, tehniline taristu ja teave piirkonna inimeste abistamiseks ja
info jagamiseks).
Küla traditsioonid oma kogukonnaga külasiseselt:
Seltsi eestvedamisel on algatatud ja korraldatud palju erinevaid kogukonnasündmusi – iga-aastased jaanipeod koos enda kirjutatud-lavastatud- mängitud etendustega, suvine külade päev, talvine öölaat, uue aasta tähistamine seltsimajas, taluturg, kogukondlikult on osa võetud kodukohvikute päevadest, Teeme Ära heakorratalgutest jne. Seltsimajas tegutseb aastaringselt Ukraina kaitsjatele kaitsevõrke tegev aktiiv ja noortele suunatud tegelusring. Selts haldab-hooldab koostöölepingu alusel Lauka kooli pargis asuvat külaplatsi, kus korraldatakse igal aastal jaanipäeva üritust, külade kokkutulekuid ning muid sündmusi.
koostöösteiste küladega oma vallas: Külaseltsile on olulisteks partneriteks kohalik omavalitsus (varasemalt Kõrgessaare Vallavalitsus ja Hiiu Vallavalitsus, nüüd Hiiumaa Vallavalitsus), Kõrgessaare Vaba Aja Keskus, Hiiumaa Sotsiaalkeskuse Kõrgessaare päevakeskus, Kõrgessaare puuetega noorte klubi ”Vikerkaar”.
Seltsimajas paikneb aastaringselt Hiiumaa ainus Ukraina kaitsjatele kaitsevõrke valmistav aktiiv, seltsimajas on varem asunud piirkonna raamatukogu ja nüüd paikneb Civitani heategevuse müügipunkt.

Külas läbi viidud kriisiennetuse/elanikkonna kaitse teemalised üritused, koolitused või infopäevad
Iga nädala neljapäeval ja laupäeval on kõikidel hiidlastel ja Hiiumaa külalistel võimalus valmistada varjevõrke, mis saadetakse Ukraina armeele. Varjevõrkude kasutamisel kasutatakse ka kohalike kaluritelt saadud mõrralinasid.
Lauka seltsimaja kuulub Hiiumaa kerksuskeskuste võrgustikku, kus kohalikud saavad kriisi ajal infot, nõu ja abi. Kuna kerksuskeskuse käivitamine ja vajalike tarvikute soetamine on veel teostamisel, siis on temaatiline teavitus teenuste olemasolust ja võimalustest esialgu liikunud suust-suhu infona, temaatiliste kogukonna liikmetele suunatud sündmuste korraldamine on planeeritud 2025. aastasse.
Oma küla loo ja traditsioonide tutvustamine ning küla ajaloo talletamine
Külaselts väärtustab piirkonna kultuuripärandit, selle inimesi ning lugusid. Kõige olulisem lugude rääkimise moodus on mööda piirkonna erinevaid külasid toimunud külade päevad, mil küla ja talude lugusid on jutustanud piirkonna elanikud ise. Lisaks külade päevadele on korraldatud ühisüritusi reisimuljete ja mälestuste jagamiseks, ühiseid meeleolukaid teema-õhtusööke jne.
2010. aastal andis külaselts välja audioraamatu „Reigi õpetaja jälgedes”, kus kolmele CD-plaadile mahutatud Aino Kallase novelli “Reigi õpetaja” loeb algusest lõpuni ette näitleja Hans Kaldoja. Reigi kirik ja partoraat, millel on novellis keskne roll, paikneb Laukalt linnulennul paari kilomeetri kaugusel.
Meie piirkonna küladest on pärit nii eelmine kui praegune Hiiumaa muuseumi peavarahoidja, kes on jõudumööda panustanud kohalikus koolis ja kogukonnas kohaliku pärandi olulisuse ja erilisuse tähtsustamisse.
Peame veel vajalikuks välja tuua
- 2024. aastal sai Loode-Hiiumaa külaselts Eesti lipu päeval kingituseks Hiiumaa Muinsuskaitse seltsilt sini-must-valge lipu.
- Hiiumaa vabatahtlikud alustasid Ukraina sõjaväele varjevõrkude punumisega.
- aastatel 1985-1987 oli Lauka kooli bioloogia ja keemia õpetajaks kirjanik Tõnu Õnnepalu. Tema üks tuntuim autobiograafiline romaan „Paradiis” jutustab loo elust Kõpu poolsaarel asuvas Kaleste külas, mis paikneb meie
piirkonnast paarikümne kilomeetri kaugusel. - külaseltsi tegevuspiirkonna hulka kuulub Pihla küla, kus paiknevad soome-eesti kirjaniku Aino Kallase romaanis „Reigi õpetaja” olulist rolli mängivad Reigi pastoraat ja Reigi kirik.
- külaseltsi tegevuspiirkonna hulka kuulub Hüti küla, kus paiknes esimene Eesti klaasivabrik.
Kogu Eesti peab elama!
Külaliikumine Kodukant