Kaiu alevik - Raplamaa
Eestimaa Aasta Küla 2025 tiitlile kandideerib
Kaiu alevik
Küla iseloomustav lühitutvustus
Kaiu on sügavate juurtega kogukond, mille ajalugu ulatub 13. sajandisse, kui piirkond kuulus Tallinna Püha Miikaeli kloostrile.
Täna on Kaiu elujõuline alevik Rapla vallas, kus elab 380 inimest. Alevikku ümbritsevad mitmed külad – Vana-Kaiu, Karitsa, Kasvandu, Tolla ja Toomja, millest igaühel on oma nägu ja lugu, kuid kõiki ühendab tugev kuuluvustunne. Rohkem kui 700 elanikuga Kaiu piirkond on näide hoolivast ja tegusast kogukonnast. Siin on kodu inimestele, kes usuvad koostöösse, jagatud väärtustesse ja elusse looduse rütmis.
Kaius on olemas kõik mida igapäevaseks täisväärtuslikuks eluks vaja: ühtehoidev kogukond, kool, lasteaed, rahvamaja, muusikaosakond, raamatukogu, noortetuba, erinevad spordirajatised ja igapäevaeluks vajalikud teenused. Siinsetele inimestele on kasutada aegade jooksul kujunenud taristu, mille tõeline väärtus avaldub just tänu elujõulisele, mitmekesisele ja pidevas arengus olevale kogukonnale. Koos ümbritseva loodusiluga loob see igas vanuses elanikele elukeskkonna, mis pakub turvatunnet, võimalusi ja inspireerib panustama.
Kaiu kogukonna eestvedajaks on MTÜ Kaiu Kodukant, kes on äratanud veel paar aastat tagasi uinuvas olekus olnud aleviku ellu. Kaiu Kodukandi algatusel on ellu viidud mitmeid arendusprojekte ja korraldatud sündmusi, mis liidavad ja innustavad kohalikke elanikke. Imeline loodus muudab Kaiu eriliseks paigaks. Vaid mõne kilomeetri kaugusel, keset sadade laugastega lummavat rabamaastikku, asub Eesti suurim rabajärv – Loosalu. Siinsed inimesed on rõõmsameelsed, hoolivad ja tegusad ning väärtustades oma juuri vaatavad nad enesekindlalt tulevikku. Kaiu ei ole lihtsalt koht kaardil, vaid elav ja ühtehoidev kogukond, kus igaüks on oluline ja oodatud.
Külas asuvad ja/ või tegutsevad organisatsioonid, seltsid, huvigrupid, asutused, peamised ettevõtjad
Kaiu piirkonda iseloomustab tegus ja mitmekülgne kogukond, kus on esindatud nii haridus, kultuur, ettevõtlus kui vabaühendused. Piirkonna elu hoiavad koos ning arendavad mitmed olulised tegijad: MTÜ Kaiu Kodukant, Kaiu Kool (põhikool, lasteaed, muusikaosakond), Kolme Kandi Rahvamaja, Kaiu Vabatahtlik Tuletõrjeselts, eakate klubi „Kolme Kandi Kolmas Noorus“ ning märkimata ei saa jätta Tolla Küla MTÜ-d. Nad kõik on kogukonna selgrooks nii sündmuste korraldamisel kui igapäevaste vajaduste katmisel.
Ettevõtluse poolelt tegutsevad piirkonnas aktiivselt Kaiu LT OÜ, Kaiu Eko Metall OÜ, OÜ Reibal JRK ja Kaiu Coop kauplus, kuid need ei ole sugugi ainsad. Lisaks leidub Kaiu kandis mitmeid väikeettevõtjaid, toitlustajaid ja teenusepakkujaid, kes kõik annavad oma panuse piirkonna elujõulisusse. Paljud neist toetavad kogukondlikke algatusi nii rahaliselt, oma teenusega või lihtsalt abikäega.
Kaius on mitmekesine huvitegevus ning kogukonna liikmetele hästi kättesaadav. Noortel on võimalus osaleda noortetoa tegevustes ja kooli huviringides. Täiskasvanutele ja eakatele pakutakse käsitöö- ja saviringe, mälumängu- ja nooleviskeõhtuid. Võimalus on osaleda taidlejate rühmades, liikumistegevustes ning ühistel aruteluõhtutel. Tähelepanu pööratakse sellele, et igal inimesel – sõltumata east või elukogemusest – oleks võimalus kaasa lüüa ja tegutseda.
Kaiu kogukonna tugevuseks on igapäevane koostöö ja vastastikune toetus. Organisatsioonid, ettevõtjad ja vabatahtlikud ei tegutse eraldi, vaid on omavahel kokku põimunud – nad aitavad üksteist nii ideede kui tegudega. MTÜ Kaiu Kodukant on olnud oluline partner eakate klubi ettevõtmistes, aidates ellu viia projekte, mis pakuvad vanemaealistele võimalusi regulaarseks liikumiseks. Olgu selleks iganädalased vesivõimlemise tunnid Valtu ujulas, võimlemistreeningud Kaius, kultuuriväljasõidud, uute teadmiste omandamised või kohtumised inspireerivate persoonidega väljastpoolt piirkonda. Samuti on Kaiu Kodukant toetanud kohaliku vabatahtliku päästeüksuse tegevust, aidates neil piirkonna turvalisuse tõstmiseks soetada termokaamera. Termokaamera võimaldab kiiremini ja täpsemalt tuvastada varjatud tulekoldeid ning otsida kadunud inimesi, eriti keerulistes oludes nagu suits või pimedus. Koostöös MTÜ Kaiu Kodukandiga viivad vabatahtlikud päästjad maikuu lõpus läbi koolituse kogukonna elanikele. Tutvustatakse termokaamerat, milleks seda kasutatakse ning miks selline tehnoloogia omamine on oluline. Koolitustel pööratakse tähelepanu ka tuleohutusele laiemalt – räägitakse suitsuanduri vajalikkusest, tulekustutite olemasolust ja üldistest ennetusmeetmetest. Nii aitab see algatus mitte ainult tehnilist varustust täiendada, vaid tõstab ka kogukonna teadlikkust ja valmisolekut õnnetusi ennetada. See on ehe näide koostööst kus osapooled saavad teineteist toetada ning millest saab kasu ka laiem kogukond.
MTÜ Kaiu Kodukant on oma kogukonnaliikmete jaoks olemas – kuulab, innustab ja aitab ideid ellu viia. Ka väiksemate algatuste ja huviringide puhul ollakse Kaius alati valmis kaasa mõtlema, nõu andma, toetama ning vajadusel eest vedama. Siinne kogukond usub, et iga idee väärib kuulamist ja jagamist, sest just neist võivad kasvada välja teod, mis annavad elule hoogu, liidavad inimesi ja teevad kogukonna tugevamaks ning elujõulisemaks.
Kaasamine ei ole Kaius pelgalt formaalsus, vaid igapäevane tava. Idee sünnib kogukonnas, arutatakse koos ja viiakse ellu ühiselt. Selline tegutsemisviis loob usaldust, hoiab sidet ja annab igale inimesele võimaluse panustada – täpselt nii nagu üks tugev kogukond toimib.
Külakogukonna peamised arengu eesmärgid
Kaiu alevik on Raplamaa aasta küla 2024, kus kogukonna areng põhineb koostööl, kaasamisel ja vastutustundlikul suhtumisel oma kodukohta. Kaius elavad inimesed ei istu käed rüpes ega oota, et vallavalitsus kõik ära teeks. Me näeme ennast Rapla valla partnerina, kellega saab ühiselt arendada ja kujundada paremat elukeskkonda. Me usume, et kui soovime muutusi, tuleb meil ka ise panustada. Seetõttu oleme paljude teemade puhul ise algatusi käivitanud, arutelusid vedanud ja projektitoetuse taotlusi esitanud. Heaks näiteks on 2023. aastal esitatud projekt “Tule, värskendame Eestimaad” kohaliku korvpalliväljaku
kordategemiseks . Ehkki seekord toetust ei saadud, jäi soov püsima ja töö selles suunas jätkub tänaseni. Teiseks heaks näiteks kogukonna ja kohaliku omavalitsuse koostööst on 2024. aastal Karitsa järve äärde rajatud rannavõrkpalliväljak. Kuigi maa kuulub omavalitsusele, ei olnud Rapla vallas ega lähikonnas seni võimalust suviti rannavõrkpalli turniire korraldada.
Meil oli idee ja vallal maa, ühendasime jõud: omavalitsus toetas ideed ehitusloaga, kogukond ise aga võttis kogu platsi rajamise enda kanda. Tulemuseks on kaks rannavõrkpalliväljakut Karitsa järve ääres valmis ja ootamas aktiivset kasutust! Esimene võrkpalliturniir on edukalt toimunud, järgmine ootab suvel läbiviimist. Ikka selleks, et head algatused jääksid püsima. See on kõnekas näide sellest, kuidas koostöös sünnivad kestvad ja kogukonda rikastavad lahendused. Meie jaoks ei ole oluline, kelle ametlik vastutusala see on vaid see, et vajalik saaks tehtud. Just selline mõtteviis ühendab Kaiu kogukonda.
Meie arengu eesmärgid on sündinud otseselt kohalike vajaduste ja ühiselt sõnastatud sihtide pinnalt. Soovime, et Kaiu piirkond oleks turvaline, elujõuline ja mitmekesiseid võimalusi pakkuv paik igas vanuses inimesele. Selle saavutamiseks peame oluliseks nii avaliku ruumi kui liikumis- ja tervisetegevuste arendamist, hariduskeskkonna tugevdamist, turismi ja ettevõtluse soodustamist ning peredele paremate elamisvõimaluste loomist. Vajame paremat liiklusohutust, rohkem kergliiklusteid ja viidastust. Arendamist ootavad terviserada ja mänguväljakud ning uuendamist ootab Kaiu hariduskeskuse staadion. Vajalik on kaasaegse hariduskeskuse tervikpildi loomine. Meil on tugev haridusvõrgustik, kuid õpetajate järelkasv vajab teadlikku suunamist ja koostööd.
Turismi arendamisel näeme võimalust tutvustada piirkonna loodusväärtusi, näiteks Loosalu järve ja Karitsa puhkeala, ent samas seisame silmitsi majutus- ja toitlustuskohtade nappusega. Meie soov on muuta need kitsaskohad võimalusteks, tehes koostööd nii vallaga kui kohalike ettevõtjatega. Kõige selle aluseks on aga tegus kogukond, kes saab sihtkoha arendamisel ja turundamisel olulist rolli kanda. MTÜ Kaiu Kodukant on oma piirkonna eestkõneleja ja nähtavuse suurendaja. Elamispindade vähesus, ühistranspordi kättesaadavus ja piirkondlike teenuste mitmekesistamine on samuti märksõnad, mis kujundavad meie tulevikusuundi.
Kõik need suunad on välja kasvanud inimeste endi aruteludest. MTÜ Kaiu Kodukant kogub regulaarselt kogukonnaliikmete ettepanekuid, korraldab koosolekuid ja töögruppe, kus sünnivad ühiselt otsused ja tegevused. Meie kogukonnas on kaasamine elav ja loomulik osa otsuste tegemisest. Me teame, et head lahendused sünnivad siis, kui inimesi päriselt kuulatakse ja neil on võimalus kaasa rääkida. Meie soov ei ole muutuda kiiresti, vaid kasvada järjepidevalt – koos, teadlikult ja hoolivalt.
Küla traditsioonid
Kaiu kogukonnaelu on täis traditsioone, mis on saanud kogukonnale omaseks elu rütmiks. Nende seas on üheks suurimaks ja armastatumaks sündmuseks Kaiu Maitsete Karussell – kogukonna kodukohvikute päev, mis toimub 2025. aastal juba üheksandat korda. See ei ole lihtsalt toidupidu, vaid mitme kuuline kogukondlik koostööprojekt, kus igaüks saab anda oma panuse – olgu kohviku pidajana, esinejana, vabatahtlikuna või lihtsalt osalejana. Päev algab esinemiste ja avamisega Kaiu Kooli sisehoovis, jätkub kodukohvikutes rändamisega ning lõpeb suure õhtuse simmaniga, kus astuvad üles nii kohalikud taidlejad kui Eesti tuntud esinejad. Sündmuse eesmärk on hoida elus piirkonna kultuuri- ja toidupärandit, luua eri põlvkondade vahelist sidet ja tugevdada kogukonnatunnet. See on päev, mida inimesed ootavad – ja mille nimel nad koos mitmeid kuid enne sündmust pingutavad.
Teiseks eriliseks sarjaks on Kaiu kandi mälumänguõhtud, mis toimuvad igakuiselt juba kolmandat hooaega ning toovad kord kuus kokku üle 120 osaleja. Siin saavad kokku erinevas vanuses inimesed, et jagada teadmisi, luua uusi tutvusi ja veeta üheskoos sisukalt aega. Tegemist ei ole lihtsalt mänguga, vaid tõelise kogukonnaliitjaga – 2024. aastal pälvis see sari Raplamaa „Aasta õpitegu“ tiitli. Kaiu-kandi mälumänge on aidanud erilisemaks muuta
erinevad läbiviijad, sealhulgas sellised tuntud nimed nagu: Jaan Allik, Gaute Kivistik, Priit Kuusk, Laur-Leho Kaljumets. Olulised ja oodatud on talvised ja kevadised sündmused Sõbrapäeva Talvetrall ja kogukonna talgupäevad. Talgupäevadel korrastatakse üheskoos avalikke alasid ja valmistutakse suuremateks üritusteks. Igal suvel toimuvad Kaius traditsioonilised pallimängudepäevad, millel on tänaseks juba ligi 30-aastane ajalugu ning möödunud aastast alates ka 3×3
rannavõrkpalliturniir Karitsa järve ääres. Need spordipäevad toovad kokku nii mängijad kui kaasaelajad ning pakuvad rõõmu igas vanuses osalejatele.
Eraldi tähelepanu on piirkonnas pööratud noortele ja eakatele. Noorte puhul on kogukonna soov aktiveerida järelkasvu ning innustada noori peresid piirkonda elama asuma. Eakate seas on olulisel kohal sotsiaalne aktiivsus, et toetada vaimset ja füüsilist heaolu ning aidata ennetada üksildust. Nii on mõlemale generatsioonile ellu viidud erisuguseid projekte: eakate ujumine, eakate võimlemine ning noorte parkuurimise, ronimisseinal ronimise, tõukeratta treeningud jm.
Erilise tähendusega on heategevuslik öökino, mis on saanud tavaks läbi viia suveõhtutel. Sündmusel kogutakse annetusi kogukonna heaks – olgu selleks kooli toetamine või vajaliku inventari soetamine. Seansid toimuvad Kaiu aleviku südames, kooli sisehoovis ja toovad õdusas atmosfääris kokku pered, sõbrad ja külalised.
Koostöö on Kaiu kogukonnas iseenesestmõistetav osa tegutsemisest. “Vana Maamaja Päev”, mida korraldatakse koostöös Põlliku külaseltsiga, on hea näide, kuidas kultuuri ja pärandit saab ühiselt esile tuua. Koos naaberkülade: Kuimetsa, Vahastu ja Kaiu VT seltsidega korraldatakse arutelupäevi, koolitusi ja mitmeid ühistegevusi, mis aitavad tugevdada piirkondlikku koostööd ning jagada kogemusi. Näiteks on sündinud kolme piirkonna koostöös Kolme Kandi Jüriöö Jooks, mille korraldusse on kaasatud kõikide piirkondade aktiivgrupid. Ka Rapla valla ning Eesti Külaliikumise Kodukant võrgustike kaudu osaletakse erinevates algatustes ja tunnustusprogrammides.
Kaius nähakse partnerlust kui arenguvõimalust. Teiste külade head praktikad, ideed ja algatused pakuvad väärtuslikke õppetunde ning uusi vaatenurki. Ühiselt tegutsedes sünnivad lahendused, mis aitavad kasvada mitte ainult oma kogukonnal vaid kogu piirkonnal. Rahvusvaheline koostöö tänase seisuga puudub, kuid on kindlasti üheks tulevikusihiks. Meie sooviks on liituda mõne Euroopa kogukondade võrgustikuga. Soov on vahetada kogemusi, tutvustada Kaiu traditsioone ja õppida, kuidas teised väikekogukonnad Euroopas oma elu elujõulisena hoiavad. Me usume, et meie tegemistel on rahvusvaheline väärtus ja et õppimise kaudu saame ise kasvada ja rikastada ka teisi.
Külas läbi viidud kriisiennetuse/elanikkonna kaitse teemalised üritused, koolitused või infopäevad
Kaiu kogukond võtab turvalisust ja kriisivalmidust väga tõsiselt ning on selles vallas viimastel aastatel astunud olulisi samme. MTÜ Kaiu Kodukant on aktiivselt osalenud Rapla valla turvalisuse arenguprogrammi koostamises ning andnud sisulist panust valla turvalisuse tegevuskava loomisse. Sealjuures oleme selgelt rõhutanud, et kogukond ise mängib kriisideks valmisolekus keskset rolli. Sellest lähtuvalt oleme võtnud endale eesmärgiks kujundada Kaiu piirkonda toimiv kogukondlik kriisivõrgustik ning koostöös kooli ja kohalike partneritega luua kerksuskeskuse meeskond, mis oskaks vajadusel tegutseda. Viimane suurem selleteemaline kohtumine oli märtsikuu alguses.
Käimas on Kaiu ja seda ümbritsevate külade kriisiplaani koostamine, mille valmimise planeerime 2025. aasta lõpuks. Selle protsessi käigus tehakse tihedat koostööd Kaitseliidu, kohaliku päästekomando, vallavalitsuse ning teiste oluliste partneritega. Plaanis on läbi viia elanikkonnakaitse infopäevad koostöös Päästeameti ja Kaitseliiduga, et tõsta kõigi kogukonnaliikmete teadlikkust ning tugevdada valmisolekut erinevateks hädaolukordadeks.
Oluline osa kriisiteemade teadvustamisest on seotud ka meie sündmustega. Näiteks kaasame vabatahtlikku päästet, Kaitseliitu ja teisi spetsialiste kõigisse suurematesse kogukonnaüritustesse (näiteks Talvetrall). Nende kaudu räägime turvalisusest, jagame praktilisi teadmisi ning tutvustame varustust ja esmast reageerimist. Eriline tähelepanu on meie piirkonna eakatel, keda toetame läbi projektitegevuste. 2025. aastal viisime ellu koolitusprogrammi „Digioskused turvaliseks tulevikuks“, mis oli suunatud 55+ vanuserühmale. Kolme koolituspäeva jooksul said osalejad teadmisi arvutikasutusest, küberturvalisusest ja infokaitsest. Tegemist oli praktilise ja elulise lähenemisega, mis aitas eakatel end digitaalses maailmas kindlamalt tunda. Projekt sai teoks tänu Raplamaa Partnerluskogu ESF+ meetme „Sotsiaalne heaolu“ toetusele. Uue projektina plaanime 2025. aasta augustis taotleda toetust eakate kriisivalmidust toetava koolitusprogrammi elluviimiseks, mille keskmes on turvavõrgustiku teadlik ehitamine, valmisolek kriisideks ning praktilised oskused ohuolukordades toimetulekuks.
Kaiu kogukond usub, et turvalisus algab teadlikkusest ja ühistest kokkulepetest. Meie eesmärk on, et iga kogukonnaliige – noor, täiskasvanu või eakas – teaks, kuidas käituda, keda usaldada ja millest alustada, kui elu seab meid ootamatu olukorra ette.
Oma küla loo ja traditsioonide tutvustamine ning küla ajaloo talletamine
Kaiu lugu ei ela ainult raamatulehtedel – see elab inimestes, paikades ja koos tehtud tegudes. Ajaloo talletamine ja oma kogukonna loo jutustamine on Kaius loomulik osa igapäevaelust. Meie jaoks on oluline, et see lugu ei jääks vaid kaustadesse või arhiiviriiulitele, vaid liiguks edasi – kõnetades noori, kutsudes kaasa külalisi ja meenutades meile endile, kust me tuleme ja kes me oleme.
Üks pikaajalisemaid koduloolisi traditsioone on Kaiu fotopäevad. Juba üle 30 aasta on kogukonnaliige Kalev Kiviste jäädvustanud Kaiu elu hetki fotode kaudu, aidates seeläbi talletada ajalugu visuaalsel ja emotsionaalsel kujul. Fotodest on välja antud raamat „Fotopäev Raplamaa veerel“. Meil on põhjust olla uhked algatuste üle, mis Kaiu lugu edasi kannavad. Üheks oluliseks verstapostiks oli raamatu „Kaiu talud ja saunad“ ilmumine – see põhjalik kogumik toob esile piirkonna kodud, elanikud ja eluolu. Tegu oli suure kogukondliku pingutusega, mis kogus kokku mälestused, fotod ja lood, andes tugeva aluse edasistele koduloolistele ettevõtmistele.
Täna liigume veelgi loovamate lahenduste suunas. Töö käib Kaiu retseptikogumiku kallal, mille sünnile aitavad kaasa kogukonnaliikmed ja eakate klubi „Kolme Kandi Kolmas Noorus“. See kogumik toob esile meie kandi toidupärandi, meenutades kolhoosiaega – Kaiu kolhoosi, mis oli omal ajal üks Eesti eesrindlikumaid ja jõukamaid. Retseptid põimuvad lugude ja fotodega, andes edasi tolle aja argipäeva, maitseid ja mälestusi.
Kaiu lugu ei ela üksnes paberil – see liigub ka ajakirjanduses ja uutes formaatides. MTÜ Kaiu Kodukant jagab aktiivselt oma tegevusi ja kogukonna elu hetkepilte läbi artiklite. Maakonnalehes Raplamaa Sõnumid on ilmunud juba neliteist Kaiu-teemalist lugu ning peatselt alustab ka Kaiu-teemaline taskuhääling, mis toob kuulajani meie kandi lood ja hääled. Ajakirjandus toimib justkui tänapäevane kroonika – talletades sündmusi, inimesi ja ideid, et need jääksid ajas alles. Lisaks on ideefaasis projekt, mis loob Kaiu tänavatele ja mälestuspaikadesse QR-koodid, mille kaudu saab kuulata või lugeda kohalikke lugusid – jalutades mööda külatänavat, istudes pingil või seistes mõne tähendusliku paiga juures. Nii muutub kogu Kaiu omamoodi elavaks muuseumiks kus igal paigal on rääkida oma lugu.
Kaiu kogukond ei jutusta oma lugu vaid tagasivaates – seda kirjutatakse ka igapäevaselt edasi. MTÜ Kaiu Kodukant on kujundanud kogukondliku tegutsemise viisi, kus sündmusi ei korraldata mitte “rahva jaoks”, vaid koos rahvaga. Iga idee, olgu see retseptiraamat, mälestuspink või mõni väiksem algatus, sünnib inimeste aruteludest, mõtetest ja soovidest. Selline kaasav lähenemine loob ruumi, kus lood elavad, ideed kasvavad ja inimesed tunnevad, et nende hääl loeb.
Eraldi märgilise tähendusega on 2015. aastal Kaiu vallamaja taha rajatud mälestuspink, mis on pühendatud põlisele põllumehele Lembit Arrole. 2024. aastal võttis MTÜ Kaiu Kodukant südameasjaks pingi uuendamise. See ei olnud lihtsalt hooldustöö, vaid tähendusrikas austusavaldus inimesele, kelle elutöö on jätnud sügava jälje kogu kogukonna mällu. Küünal pingil, tänusõnad abistajatele, meenutused ühes – just sellisel moel hoiame elus mälestusi ja anname neile tähenduse ka tänases päevas.
Kaiu lugu ei ole kunagi valmis – seda kirjutatakse iga päev. Seda teevad inimesed, kellele see koht läheb korda. Me ei räägi lihtsalt ajaloost, vaid elame seda! Just see teebki Kaiust elusa ja elujõulise kogukonna.
Peame veel vajalikuks välja tuua
Kaiu ei ole pelgalt tegus kogukond vaid elav tõestus sellest, kuidas väikesest kohast võivad sündida suured algatused. Ja ikka siis kui inimestel on ruumi, tahet ja usaldust koos tegutseda. Meie tugevus ei seisne ainult tehtud töödes, vaid meie viisis mõelda ja tegutseda kogukonnana – kaasavalt, läbipaistvalt ja koos kasvada soovides. Kaius ei reageerita ainult vajadustele, vaid kujundatakse oma tulevikku teadlikult, üheskoos ja väärtuspõhiselt.
Kaiust on saanud inimesi käivitav keskkond, kus initsiatiiv ei ole paari eestvedaja õlul, vaid on laiali jagatud paljudele: noortele, peredele, aktiivsetele eakatele, tagasipöördunutele ja neile, kes tahavad lihtsalt oma kodukohta paremaks muuta. Meie igapäevane tegevus, olgu see mälumäng, maitsete karussell, kriisiplaan või pink põllumehe mälestuseks, on ühtaegu tähenduslik, hariv ja ühendav.
Kaiu ei ole ainult kohalike jaoks nähtav. Meie tegutsemisviis ja saavutused on leidnud tunnustust nii Rapla valla kui Raplamaa tasandil, ning järjest enam tajume, et meie kogemusel on eeskujuväärtus ka teistele kogukondadele. Eestimaa Aasta Küla 2025 tiitel ei oleks meie jaoks ainult au vaid võimalus anda oma panus veelgi laiemalt – jagada praktikaid, innustada ja toetada teisi. Me oleme selleks rolliks valmis.
Seepärast usume, et Kaiu ei kandideeri aasta küla tiitlile tunnustuse pärast, vaid et olla tõeline esindaja: südamega tegutsev kogukond, kes liigub ühiselt edasi, kannab pärandit ja loob ruumi uuele. Kaius ei elata lihtsalt koos – siin luuakse koos elu, millel on tähendus!
Kogu Eesti peab elama!
Külaliikumine Kodukant