Kaika kandi külad - Võrumaa
Eestimaa Aasta Küla 2025 tiitlile kandideerib
Kaika kant, kuhu kuuluvad Kaika, Ähijärve, Mähkli, Haabsaare ja Jõepera küla
Küla iseloomustav lühitutvustus
Kaika kandi külad asuvad looduskaunis Karula rahvuspargis, kus aktiivne koos tegutsev kogukond on laiemgi kui Kaika kandi külad. Meie kogukonna juhtmõtteks on koostöö, kokku hoidmine ja üksteise abistamine, seda nii igapäevaelus kui ka ühistes ettevõtmistes. Kõike seda tehakse loodusega arvestades: siin hoitakse elus põliseid maaelu kombeid, pärandmaastikke ja loodusväärtusi. Siinne kogukond on väga mitmekesine, nii vanuse kui huvide poolest. Au sees on võru keel, suitsusaun ja kohalik toit.
Kogukonna liikmed panustavad aktiivselt nii loodushoiuprojektidesse kui ka kultuuriellu, ühendades vanavanemate tarkuse tänapäevaste vajadustega. Meie kandi elujõulisust iseloomustab hästi see, et siin kandis tühje talukohti naljalt ei leia.
Külas asuvad ja/ või tegutsevad organisatsioonid, seltsid, huvigrupid, asutused, peamised ettevõtjad
Piirkonnas on aktiivne nii kultuuritegevus, vabatahtlik töö kui ettevõtlus. Kaika seltsimaja (haldab MTÜ Kaikamäe) veab eest Kaika piirkonna külade elanike seltsielu korraldamist, pakkudes nii mitmekülgset kultuuri- ja huviprogrammi kui platvormi ning ruume uute tegevuste algatamiseks.
Karula rahvuspark, väärtustades loodus- ja kultuuripärandit määratleb meie piirkonna identiteedi.
MTÜ Karula Hoiu Ühing on panustanud juba üle 20 aasta looduse- ja kultuuripärandi hoidmisesse.
MTÜ Maavillane ühendab mitmeid lambakasvatustalusid ja edendab keskkonnahoidlikku lambakasvatust Eestis laiemalt ja pärandniitude hoidmist.
Piirkonnas elab palju loodusteadusliku taustaga inimesi, mitmed neist doktorikraadiga.
Väärikas on loomeinimeste rida – kunstnikke, muusikuid ja näitlejaid. Näiteks Celia Roose ja Lauri Õunapuu on riiklikult kõrge tunnustuse saanud ning ühtlasi veavad eest ka kohalikku kultuurielu. Karula pilvede ja loomade jäädvustamisse annab suure panuse Navitrolla.
Värskelt loodud MTÜ Karula Teater on lavale toonud mitmeid kohalikke lugusid. Käesoleval suvel etendub kauni Ähijärve kaldal ühest siinse talu loost inspireeritud elamusteater „Lell“.
Paikkonna identiteedile paneb aluse siinne maastik, mis säilib kaunis tänu paljudele loomapidajatele. Kuplitel näeb ringi kõndimas lambaid, veiseid ja hobuseid, veiste hulgas ka piimalehmasid.
Karula oli Eesti viimane metsmesinduskants. Meil on palju mesinikke, kelle käest saab parimat mett.
Traditsioonilised ehitusvõtted ja palkhooned annavad näo siinsele piirkonnale. Seda võtavad oma töös aluseks ka mitmed kohalikud ehitusettevõtjad, kelle tööd hinnatakse kaugemalgi.
Karula Matkad OÜ annab võimaluse kõigil nautida kauneid kupleid ja Karula salajasemaid paiku läbi jätkusuutliku loodusturismi. Kohalikust toorainest toit on au sees piirkonna turismi- kui toitlusettevõtjate laual, näiteks metsarestoran Ürg.
Külakogukonna peamised arengu eesmärgid
Olemasolevate traditsioonide jätkamine, noorte ja vanemate inimeste jätkuv kaasamine. Headele mõtetele ja tegudele toetuse ja hoo andmine.
Küla traditsioonid
Traditsiooniks on korraldada talguid ja üksteist aidata, korraldada loodusmatkasid, teemapäevi, kultuuriõhtuid, kontserte, külakõrtsi, näituseid, sportida, käia üheskoos suitsusaunas jpm. Üle 10 aasta on toimunud Karula kihelkonna laste ja noorte pärimusmuusikalaager Kaikamäel. Veel pikema traditsiooniga on looduslaagrite korraldamine ja kauni Ähijärve kaldal suvise simmani pidamine. Kaikamäelt on alguse saanud võru keelt ja kultuuri väärtustav Kaika suveülikool. Kaikamäel valmistub laulupeoks Kaika koor, etendusteks valmistub Karula teater ja igal nädalal saab kokku laste ja noorte kunstiring.
Ühiselt tähistatakse suuremaid tähtpäevi – mängivad kohalikud muusikud, viiakse läbi viktoriine, tantsitakse ja tehakse tuleskulptuure. Koostöö naaberküladega on igapäevane. Ülal loetud üritused toovad kokku inimesi mitmest vallast ja maakonnast. Rahvusvahelises koostöös loodi Tartu 2024 raames loodustunnetust laiendav kunstiinstallatsioon.
Külas läbi viidud kriisiennetuse/elanikkonna kaitse teemalised üritused, koolitused või infopäevad
2024. aastal viidi läbi KÜSK Innovatsioonifondi projekt Kaikakandi külade kriisivalmiduse tõstmiseks, et Kaika seltsimaja toimiks kerksuskeskusena, mis on varustatud energiaga ka pärast elektriteenuse katkemist. Kogukond on koostamas kõigi osapoolte kaasamisel kriisiplaani.
Oma küla loo ja traditsioonide tutvustamine ning küla ajaloo talletamine
Karula rahvuspark on möödunud 30 aasta jooksul välja andnud erinevaid kohalikku ajalugu ja pärimust tutvustavaid infotahvleid, raamatuid, trükiseid ja infolehte Tarupettäi. Toimunud on näituseid, tehtud teatrit, on linastunud mitmeid loodust ja kultuuripärandit tutvustavaid filme ja telesaateid. Kohalikest värvikatest inimestest
on ilmunud mitmeid artikleid üleriigilises ajakirjanduses.
Peame veel vajalikuks välja tuua
Kaika kandi külade kandidatuur Eestimaa Aasta Küla tiitlile toetub kindlale alusele: elurikas loodus, tugev kultuurikiht ja elujõuline kogukond, kes vaatab minevikust õppides julgelt tulevikku.
Kogu Eesti peab elama!
Külaliikumine Kodukant