Vabatahtlikud seltsilised

Vabatahtlike ja abivajajate  koostöömudeli rakendamise eesmärgiks on abivajajate elukvaliteedi säilitamine või  parandamine, ühiskonnaelus osalemise tõstmine ja/või toimetulekuoskuste parandamine võimalikult iseseisvaks eluks.

Projekti eesmärgiks on pakkuda seltsiliste tugitegevust vähemalt 1800-le abivajajale.

Koostöömudeli tasandid:

1. Üleriigiline: tegevus on üle-eestiline, kaasatud on kõik maakonnad; koostöövõrgustikus osalevad sotsiaalvaldkonna organisatsioonid, vabatahtlikega tegelevad organisatsioonid üle Eesti.
2. Piirkondlik: kõikides maakondades tegutsevad vabatahtlike seltsiliste koordinaatorid, kes korraldavad igapäevast vabatahtliku seltsilise tegevust koostöös sotsiaalpartnerite ja kogukondadega. Koordinaatorite on ka kohalike omavalitustega suhtlemisel peamisel partneriks (sh abivajajate kaardistamine, koostöö kogukondadega jmt).
   Piirkondliku tasandi üheks osapooleks on kohalikud omavalitsused, üle-eestiliselt on eesmärgiks kaasata tegevustesse vähemalt 60 kohalikku omavalitsust. Projekti sotsiaalseteks partneriteks on hoolekande- ja tervishoiuteenuste pakkujad.
3. Kogukondlik: koostöömudelis on olulisel kohal vabatahtlikud seltsilised, kelle ülesandeks on eelkõige abivajajate emotsionaalse heaolu kasvatamine ja sotsiaalse ilmajäetuse vähendamine, abivajajatega suhtelmine ja nende toetamine. Kogukondlik tasand võimaldab tagada vabatahtlike seltsiliste abi jõudmise konkreetsetesse piirkondadesse suuremates asulates või keskustest kaugele jäävatesse ja hajaasustusega piirkondadesse. Koostöömudeli rakendamisel viivad vabatahtlikud ellu nii ennetavaid tegevusi (näiteks tuvastavad ja kaardistavad abivajajaid) kui toetavaid tegevusi (nt abistavad vanemaealiseid või erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekuks ning ühiskonnaelus osalemiseks juhendamist, kõrvalabi või järelevalvet), parandades seeläbi sihtrühma elukvaliteeti ning luues olemasolevatele hoolekandeteenustele juurde olulist lisandväärtust.