Viimase kolme kuuga on vabatahtlikud pakkunud pea 3000 töötundi tuge 130 eakale ja erivajadusega inimesele, kellega on tehtud kodutöid, käidud kinos, kalmistul ja kultuuriüritustel, lauamänge mängitud ja juttu aetud. Eesti Külaliikumise Kodukant ja sotsiaalministeeriumi koostöös testitakse hoolekandesse üle-eestilise vabatahtlike võrgustiku loomist kuue maakonna näitel

Projekti eksperdi ja Tallinna Ülikooli  Ühiskonnateaduste instituudi teadur Tiina Tambaumi sõnul on inimese tervisele ja heaolule võrdselt olulised nii tema vajadused kui ka inimlikud soovid. “Avalikud teenused on pigem suunatud elementaarsete vajaduste rahuldamiseks, samamoodi on inimene ise rohkem valmis abi paluma, kui küsimuse all on küte, toit või arstiabi. Kuid tunne, et sind pole kellelegi vaja, sa ei saa ümbritsevast aru ja pole ka kellegagi arutada, või mure, et üksi ei käi jõud isiklike asjade korrastamisest enam üle, on täpselt sama tähtsad, et ennast hästi tunda. Siin on vabatahtlik abi asendamatu,“ selgitas Tambaum.

„Et meil kõigil oleks Eestis hea elada, on oluline üksteist märgata ja aidata. Kogukonna tugi on selles hindamatu väärtusega ja seda mitte üksnes projektipõhiselt, vaid iga päev: aidata vajadusel naabrimemmel-taadil toidukott koju tuua, sotsiaaltöötajal ja abivajajal üksteiseni jõuda või ka lihtsalt juttu rääkida,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Erinevate osapoolte – nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui kogukonna – koostöö on võtmetähtsusega ja siinkohal kiidan nii Kodukanti, kes on võtnud endale ülesandeks vabatahtlike kaasamist katsetada kui ka vanemaealiste poliitika komisjoni, kes selle ettepaneku ministeeriumile tegi.“

Kodukandi vabatahtliku tegevuse valdkonna juhi Eha Paas​i sõnul on projekti suurimaks väljakutseks olnud sobivate vabatahtlike ja abivajajate kokkuviimine. “Teenus on uus ning vajab kindlasti veel harjumist,” nendib Paas.

Selleks, et jõuda veel suurema hulga abivajajateni, korraldab Kodukant märtsis ja aprillis testmaakondades Lääne-Virumaal, Harjumaal, Hiiumaal, Põlvamaal, Pärnumaal ja Võrumaal uute vabatahtlike koolitusi. „Pärast koolitust asuvad vabatahtlikud toetust vajavate inimeste juures tegutsema. Selleks, et vabatahtlikud ära ei väsiks, on neile planeeritud mitmesuguseid arengupäevi ning klubilisi tegevusi, lisaks kaetakse nende tegevusega tekkivad transpordikulud,“ selgitas Eha Paas.

Vabatahtlikuks sobib Eha Paasi sõnul igaüks, kes tahab panustada oma kogukonna heaollu ja on valmis vähemalt mõned tunnid kuus kellegi teise heaks panustama.  Kandideerimisel tuleb täita avaldus, mille leiab veebilehelt Vabatahtlike Värav. “Vabatahtlike pakutavad teenused ei ole mõeldud asendama sotsiaaltöötajat, vaid saavad pakkuda lisategevusi, mis tavapärase hoolekandeteenuse sisse ei mahu. Võimaldame vabatahtlikel olla tuge vajavale inimestele seltsiliseks ja toetajaks lihtsamates kodutöödes. Aidatav tunneb rõõmu sellestki kui temaga koos vesteldakse, jalutatakse, saadetakse poes, ametiasutuses või mõnel üritusel.” selgitas Paas.