Eesti Külaliikumise Kodukant poolt tehtud analüüs näitab, et ligi pooled (46%) Eestimaa küladest on hõlmatud külaliikumisega. Samuti selgub, et aktiivsema külaeluga omavalitsused on teistest kaasavamad ja demokraatlikumad.

Tänavu viis Kodukant läbi külaliikumise ja tugisüsteemi kaardistuse, mille kohaselt tegutseb Eestimaa 4655 külas 924 küla seltsi,  588 külavanemat ning 289 külamaja. Samuti uuriti, kui levinud on kohalikes omavalitsustes külakogukondi kaasav ja toetav tugisüsteem. Selgus, et 60 maaomavalitsuses on tööl  ametnik, kes nõustab külasid ning 44 tegutseb külade temaatikaga tegelev volikogu komisjon.  Samas vaid 36 omavalitsuses on kehtiv külavanema statuut, mis võimaldab külavanemaid valida ning kõigest 27  eksisteerib koostöökogu, mis kaasab külaliidreid kohaliku omavalitsuse otsustustesse ja arengusse.

Analüüsi tulemusena selgusid 13 kõige aktiivsema külaliikumisega omavalitsust, mille näitajad ületasid Eesti keskmist. Avaldus huvitav seos – kõige tugevama külaliikumisega omavalitsustes oli valdavalt ka täiuslikum tugisüsteem.

Kaardistuse pikemat analüüsi saate lugeda siit: Külaliikumise ja tugisüsteemi kaardistus 2020

Kaardistus viidi läbi ühe tegevusena Eesti Külaliikumise Kodukant projektist „Õmblusteta maaühiskonna programm“, mida rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond ning vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.