Haldusreformi tagajärg külades: infosulg ja keskus liiga kaugel

Eesti Külaliikumine Kodukant viis septembri alguses liikmete seas läbi küsitluse 9 kuu eest toimunud haldusreformi tagajärgede  kohta. Küsitlusele vastasid rohkem kui 100 küla esindajad üle Eesti:  63% vastanuist on arvamusel, et külaelu on pärast haldusreformi muutunud ning enamik leiab, et see on muutunud keerulisemaks. Vaid 37% vastanuist oli arvamusel, et haldusreform pole elu nende kodukülas mõjutanud. “Valdavalt on viimasel juhul tegemist küladega, kus juba varasemalt kogukonna kaasamine piirkonna arengut puudutavatesse otsustesse hästi toimis,” selgitas Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk.

“Uurisime, mis teeb siis elu keerulisemaks. Küsitlusest selgus, et asjaajamine toimub vallakeskuses, vallavõim aga ei mõista külade omapära. Kurdeti asjaajamise keerukuse ja info puudumise üle, ei saada enam aru, kes, mida ja kuidas otsustab,” tõi Habakukk välja. “Kurdeti ka ääremaastumist ja identiteedi kaotust, mis on kaasnenud nimemuutusega.”

“Ülekaalukalt vastati, et külavanemaid pole valla arengut puudutavatesse otsustesse varasemast rohkem kaasatud,” vahendas küsitlust Habakukk. “Kõige murettekitavam  ongi lugeda, et külavanemaid kas pole üldse või kui on, siis ei kaasata neid valla arengut puudutavatesse otsustesse. Info ei jõua külavanemateni ja oli ka vastuseid, kus kaasamist soovinud külavanemale sai osaks ignoreerimine või suisa negatiivne tagasiside.  Selline olukord on lubamatu,” märkis Habakukk. “Kuidas koostatakse kõikide huvigruppide vajadusi arvestav omavalitsuse  arengukava, kui sellesse protsessi pole kaasatud  ei külavanemaid  ega ka külaseltse, kes kõige täpsemalt teavad, mida nende kogukond vajab? Samas on omavalitsuse arengukava  ainus  alusdokument nii  kohalike kogukondade toetamisel valla eelarvest, kui ka  laiemalt Euroopa Liidu toetuste taotlemisel.”

“Muidugi leidub ka häid näiteid; valdasid, kus toimib tõhus koostöö, korraldatakse ümarlaudu ja vahetatakse kogemusi teiste küladega.  Ka Eesti külade Maapäeval kinnitatud manifestis on selge vajadusena kirjas, et tagada tuleb kogukondade esinduste kaasamine elukeskkonda mõjutavate otsuste ettevalmistamisse ning parima lahenduse otsimisse. See tähendab, et külavanemad peavad saama  senisest veelgi  enam kaasa rääkida valla arengut puudutavates olulistes otsustes. Nemad esindavad kõige otsesemalt külades elavate inimeste huve,” rõhutas Habakukk.

 “Üle terve Eesti on probleem selles, et külavanema ametit peetakse õhinapõhiseks auametiks, millega kohalik omavalitsus vaid teatud määral arvestama peaks. Külavanemates ei nähta tegelikku ressurssi, neid ei kaasta eelnõude ettevalmistamise protsessi, enamus valdasid ei hüvita isegi külavanema  vajaliku tegevusega seotud kulusid,” lisas Kodukandi juhatuse liige, Kuusiku külavanemAnts Kuningas. “Haldusreformi järgselt tekkinud valdades ei ole  külade ja seega ka valla kui terviku tegelikud vajadused  vallamajast enamjaolt isegi enam hoomatavad.  Seetõttu on  külavanemate ja külade eestvedajate potentsiaali kasutamata jätmine lühinägelik.”

Lisaks eelpoolmainitule märgiti täiendavate  murekohtadena ära ka kohalike teede korrashoid ning transport, haljastus- ja kommunaalprobleemid, sotsiaalküsimused ja eakate toimetulek. “Võimu jätkuv kaugenemine ja kasvavad probleemid toovad kaasa ebakindluse tuleviku suhtes,”  nentis Habakukk.​