Novembris läks lahti Eesti Külaliikumise Kodukant algatatud aasta külade väljakuulutamine – juba on aasta küla teada Harjumaal ja Pärnumaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Põlvamaal ning Tartumaal. Teised maakonnad kuulutavad oma aasta küla välja juba tuleval aastal ning kõigi kandidaatide  seast kuulutatakse 2019. aastal toimuval Eesti Külade Maapäeval välja Eestimaa aasta küla. Eestimaa aasta küla valimised toimuvad üle aasta ning iga maakond esitab tiitlile oma aasta küla. 2017. aastal pälvis Eestimaa aasta küla tiitli Läsna-Loobu küla Lääne-Virumaal.

Harjumaal valiti aasta külaks Suursoo küla Rae vallast -külast saab põhjalikumalt lugeda siin.

Pildil Jõesuu küla esindajad tiitlit vastu võtmas: Aaro Saar(paremal), Helga Sermat ja Tiia Kass. Pildi autor Filmikohvik.

Pärnumaa aasta küla on Jõesuu küla Tori vallas. Kohalikud ühendused tunnustavad lisaks aasta küla valimisele ka erinevate paikade säravaid tegusid ja sädeinimesi. Pärnumaa Kodukant valis aga tänavu esmakordselt välja ka tegusa maapere – selle tiitliga kunnustatakse peret, kes on kaasa aidanud kogukonna positiivsele arengule. Tiitli pälvisid ema ja poeg Elve ja Virgo Vahenõmm, kes Pärnumaa Kodukandi  juhatuse liikme Tiina Heidemanni sõnul on pühendunud külaelu edendamisele. “See on nende elu loomulik osa,” tõstis Heidemann esile.

Pärnumaa tegusa maapere tiitli pälvisid ema Elve ja poeg Virgo Vahenõmm.

Jõgevamaa aasta küla on Sadala külade piirkond,  Tartumaa aasta küla on Lohkva küla Luunja vallas. Järvamaa aasta küla on Väätsa. Õigupoolest polegi tegu külaga, vaid alevikuga, kuid auhind läks neile ja ümbritsevatele küladele.
Valgamaal viis tiitli Väärt Kodupaik 2018  endaga kaasa Vidrike kogukond Otepää vallast.Põlva ja Kanepi vallapiiriga poolitatud Karilatsi küla kuulutati aga Põlvamaa aasta külaks.

Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liikme Ester Tammise sõnul  on aasta küla valimine igas maakonnas oluline just seetõttu, et külaseltsid hindaksid ise oma võimekust. “Kas seltsi tegevusel on mõju külaelule/külade piirkonnale, kas oleme suutnud siduda põlvkondi läbi ühiste tegemiste ja kooskäimiste, on ehk seltsitegevuses veel ehtsat külaelu hõngu?  Mida saaksime veel ja paremini teha?” loetles Tammis.  “Aasta küla väljavalimisel hinnatakse eelkõige koostööd, kus külaselts pakub tuge ja võimalusi kõigile, samuti seda, et hea tulem saadakse pikema aja jooksul ja see omab ka pikaajalist mõju. Kõik, mida tehakse oma kodukoha arengu nimel, väärib tunnustust. Ja nagu hiidlane ütleb: ega enesekiitust saa teiste hooleks jätta. Hakkame aga ise kiitusega pihta!​​”

Mitmel pool jääb aasta küla väljakuulutamine Ühisnädala raamesse. Lisaks pakuvad külad üle Eesti Ühisnädalal 26. novembrist 2. detsembrini mitmesuguseid sündmusi – saab tutvuda külamajadega, toimuvad mõttetalgud, ajalooõhtud ja õpitoad. Lähemalt saab Ühisnädala sündmustega tutvuda siin​.