Üheteistkümnes Eesti maakonnas  saab alates 1. juulist sõita tasuta ühistranspordiga, kuid kõige olulisem on kohapealsete elanike reaalsetele vajadustele vastav liinivõrk, rõhutab Eesti Külaliikumine Kodukant.  “Mis kasu on inimestel tasuta liinist, kui see ei sõida kohtades, kus tegelikult tarvis? Kohaliku ühistranspordi korraldusel tuleb kogukondade esindajaid rohkem kaasata ja külaliikumine saab siin abiks olla. Külavanemad teavad, kuidas liigutakse ja mida kohalikel elanikel kõige enam vaja,” rääkis Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk.

“Mullu augustis Eesti Külade Maapäeval maapiirkondade esindajate poolt vastu võetud manifest püstitab väga selgelt vajaduse tegeleda ligipääsetavuse tagamise ja parandamisega äärealadel. Haldusreformiga on veelgi kasvanud vajadus paremate ühenduste järele keskuste ja külade vahel, mille saavutamiseks tuleb tagada hästitoimiv ühistransport ning korrastada teede võrgustik,”kõneles  Habakukk. “Ennekõike tuleb luua kvaliteetne ja paindlik liinivõrk, mis arvestab konkreetse piirkonna elanikkonna  vajadustega. Pole lahendust, mis toimiks kõikjal ühtmoodi,” nentis ta.

Kodukandi üldkogul esinenud Autoettevõtete Liidu ja Hansa Bussiliinide juhatuse liikme Madis Lepa sõnul tuleks liinivõrk kohaliku kogukonna esindajate, ühistranspordikeskuste ja kohalik omavalitsuse esindajate koostöös kiiremas korras üle vaadata. “Bussipeatused peavad olema ikka seal, kus reaalselt ka inimesed elavad ja marsruudid sellised, mida kasutatakse,” sõnas Lepp.