Maapäevade ajaloost

Toimunud maapäevad


Alates 1996. aastast on külaliikumisel oma suursündmus  MAAPÄEV ehk külade parlament, mille eesmärgiks on koondada oma liikmed, maakondade külade esindajad, koostööpartnerid ja võimuorganid ühistesse mõttetalgutesse maaelu arendamise teemal. Maapäevade kandvaks ideeks on anda külaliikumisele selged suunad, püstitada reaalseid ülesandeid, leida lahendusteid, teha ettepanekuid riigikogule, ministeeriumidele, omavalitsustele

 

I Maapäev, 20.-21.aprill 1996. aastal Ida-Virumaal. Kõigist maakondadest saabunud külaedendajad arutasid viies töörühmas, mida suudetakse omal jõul ära teha, kus oodatakse abi ja koostööd omavalitsustelt ja kus riigilt. I Maapäev tõestas sellise koostöövormi võimalikkust ja vajalikkust.

Kaja Kaur: „See oli võimas tunne, kui ligi 300 külahullu kokku said. Vaatasime üksteisele silma ja avastasime, et me ei ole üksi, et tegemist ei ole hulludega, vaid tõeliste sädeinimestega, kes aitavad külaelule uut hingamist anda”. 

II Maapäev, 17.-18. oktoobril 1997. aastal Valgamaal, Otepääl. Maapäeva korraldamise võtsid enda peale Valga- ja Viljandimaa. Maapäeva eel 09. oktoobril toimus Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumise Kodukant (edaspidi Liikumine Kodukant) asutamiskoosolek.
III Maapäev, 29.-31. juuli 1999. aastal Hiiumaal, Käinas. III Maapäev kasutas töörühmade teemadena juba teiste Euroopa riikide maaelu arenguliikumistega koostöös sõnastatud valupunkte ja lahenduste otsimist. Hiiumaa Maapäev tegi Liikumisele Kodukant ülesandeks aidata kaasa erakondade ja mittetulundusühingute koostööfoorumi moodustamisele.

Eha Paas: „Hiidlaste korraldatud Maapäev oma hiidlasliku elulaadi ja muhedusega pani maapäevalised nii öelda meretaguse „luku taha” … Sel Maapäeval arutletud küsimused panid Kodukandi meeskonna mõtlema heas mõttes bürokraatlikumas liinis, meil on vaja tugevat ja toimivat meeskonda, korras raamatupidamist ja palju julgust julgemalt mõelda suurematele raharessurssidele”.
IV Maapäev, 14.-16. juuni 2001. aastal Raplamaal, Kehtnas. IV Maapäev kandis nimetust Eesti külade suurkäraja ja teemaks oli “Arenev küla”. Eesti külade suurfoorumile olid igast maakonnast tulnud 20-liikmelised delegatsioonid. Lisaks kaasati aruteludesse riigikogu, ministeeriumide, maaeluga seotud institutsioonide esindajaid. IV Maapäeva uudseks ja värvikaks osas kujunes kohaliku toidu ja käsitöö näitusmüük. Põnevust lisasid maakondade vahelised spordivõistlused.
V Maapäev, 21-23 august 2003. aastal Lääne-Virumaal, Vihula ja Haljala vallas. Maapäeva teemat Inimene maal arutati lahti järgnevatest aspektidest: maainimene kogukonnas, maainimene ja teda ümbritsev keskkond, maainimene ja tervis, maainimene ja ettevõtlus ning maainimene ja elukestev õpe. Maapäevale andsid värvi 57 väliskülalist 14 riigist. Maapäeval pandi üles näitus Eesti külade tegevustest: kroonikad, arengukavad, trükised jne. Maapäeva ettevalmistusest ja tööst valmis video.

Lea Saul Tartumaa delegatsioonist meenutab: „Sõitsime just töögrupiga bussis, kui buss kinni pidas ja meieni sõnum tuli Tartumaa leivatalu tegijad, Kodukant kutsub appi! Meile sõitis vastu auto ning poole tunni pärast liitusime Lääne-Virumaa Leivatalu ehitajate töögrupiga!”
VI Maapäev, 21-23 juuli 2005. aastal Pärnumaal, Lepaninal. Teema Säästev areng ja koostöö. Käesolev maapäev tõi Kodukandi tegevusprioriteetidesse noorte kaasamise vajaduse ja ettevõtlikkuse ja tööhõive küsimused külas. Maapäev käivitas külainimeste arutelu 2007-2013 aasta maaelu arengukava teemal. Maapäeva viimasel päeval toimus kohalike ettevõtjate toodete näitusmüük.

Krista Habakukk: „VI Maapäeval oli esimest korda koos noorte töörühm. Noored hakkasid rääkima millist abi nad Kodukandi poolt vajavad, mida nad kohtadel soovivad näha.”

VII Maapäev, 17. – 19. august 2007. Jõgevamaal. Teema: Ettevõtlik Eesti Küla Euroopa Liidus. Maapäeva läbiviimist rahastas Euroopa Parlament. 17. augusti avamise raames toimus ka pidulik Aasta Küla 2007 konkursi võitja välja kuulutamine. Aasta Küla 2007 konkursil osales kokku 15 küla igast Eesti maakonnast. Teisel päeval toimus töögruppide töö 10-s erinevas Jõgevamaa külas ja 10-l erineval teemal. Aruteludel mõeldi ühiselt mida saavad inimesed külades ühe või teises valdkonnas teha, mida oodatakse Liikumiselt Kodukant ja mida avalikult sektorilt. Töörühmade arutelude põhjal valmis ka Maapäeva otsus, mis on Liikumise Kodukant kahe järgmise aasta tegevuste aluseks. Toimunud arutelud ja valminud ettepanekud on koondatud ühte trükisesse (Maapäeva kokkuvõtted). 19. augustil toimus laat, milles osalesid ka Õppiva küla projektis loodud õpiettevõtted. 19. augustil toimus foorum, milles osalesid: Imre Sooäär, Kai Iva, Jüri Tamm, Marika Tuus, Mai Treial ja Vallo Reimaa. Moderaatoriks oli Sulev Valner. 19. augustil oli töös Euroopa Liidu kohvituba, milles käis oma tegevust Euroopa Parlamendis tutvustamas Siiri Oviir.

Kaija Kõiv Valgamaalt: „Kaks aastat tagasi kui käisin esimest korda Maapäeval, ei osanud ma ette kujutada, millesse ennast seganud olen. Kujutasin ette hoopis midagi muud kui oli tegelikkus. Sellel aastal sain veelkord kinnitust, et Maapäev on tõeliselt asjalik üritus. Noortegrupis olid kõik väga mõnusad ja tegusad inimesed! Parim selle ürituse juures on see, et saab teiste häid mõtteid kasutada ilma autoriõiguseid rikkumata, need ideed ongi kõigile jagamiseks. Nii tegusat ja arutelude rikast päeva kui laupäev ja nii lõbusat päeva kui pühapäev saab veel kaua meenutada.”

VIII Maapäev, 7. – 9. august 2009. Tartumaal. Teema: Teotahtelised külad, jätkusuutlik maapiirkond. Maapäeva läbiviimist rahastas Euroopa Komisjon, Põllumajandusministeerium, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Maamajanduse Infokeskus. 7. augusti avamise raames toimus ka pidulik Aasta Küla 2009 konkursi võitja välja kuulutamine. Aasta Küla tiitleid anti välja 2: Viitina küla Võrumaal, Kiideva küla Läänemaal. Teisel päeval toimus töögruppide töö 9-s erinevas töörühmas, erinevates Tartumaa külades, 5-l erineval teemal.

Kai Krabo: „See oli minu esimene Maapäev. Korraldamise ja töötoa ettevalmistamise kõrval jääb mulle kõige enam meelde avamine ja õhtused meelelahutusprogrammid, kus emotsioonid olid nii võimsad, eriti Aasta Küla väljakuulutamine – see oli lihtsalt vägev. Töötubades arutatu põhjal on hea edasi töötada kindla eesmärgi nimel, teades nüüd täpselt, mida külaliikumine ootab Liikumiselt Kodukant.”

IX Maapäev, 5. – 7. august 2011 Läänemaal , Roosta Puhkekülas. Teema: tagasi koju.

Toimus rahvusvaheline konverents: Maapäevad – tõhus vahend otsustusprotsessides. Maapäeva eel tutvusid väliskülalised Harju-, Rapla-, Järva-, Pärnu- ja Läänemaa külade kogemustega.

Üheksanda Maapäeva peateema Tagasi koju! raames tegid maapäevalised ettepanekuid üheksas mõttekojas: koostöö kohaliku omavalitsusega, kaasamine otsustusprotsessidesse, kohalik toit, väikeettevõtlus maapiirkonnas, lugude tähendus kogukonnas, ajaloopärandi hoidmine külas, õppiv küla, kogukonna areng külas ja elu rannakülas.

Tõdeti, et kõige kiiremini saab ellu viia neid ideid ja plaane, mida saab koos külarahvaga ise teha. Oma kogukonna arengusse saab kaasatud olla ka võõrsil, kasutades selleks infotehnoloogilisi vahendeid ning hoides ja säilitades kogukonna traditsioone. Samas on oluline ka esindatus valla, maakonna, riigi ning rahvusvahelisel tasandil – kodu mõiste on laienenud.

X Maapäev 9. – 11. august 2013, Mändjala, Saaremaa

Maapäeva teema Aastaring külas viis osalejad ideeretkedele Saaremaa küladesse. Keskenduti teemadele kuidas leida aastaringselt tegevust külaelanikele, ettevõtjatele, vabaühendustele. Retkelt saabuti tagasi uute ideede ja lahendustega, mis toetavad külaelu jätkusuutlikkust ning maaelu väärtuste edasikandmist.

Logo sümboliseerib ruuporit, mis viitab käesoleva  aasta Maapäeva peateemale „Kuulakem, külad kõnelevad!”. Kujundusdetailidena on kasutatud Türi seelikutriipe ning Eesti Külaliikumine Kodukant logo. Eesti Külade XI Maapäeva logokonkursi võidutöö autoriks on Silva Anspal.

XI Maapäev  “Kuulakem, külad kõnelevad!”   7.-9. augustil  Säreveres, Järvamaal.

Maapäeva külastas ligi 380 külalist. Esimesel päeval olid maakonnadelegatsioonid oodatud Järvamaa valdadesse.

Kuulutati välja Aasta küla, mille pälvis Leedri küla Saaremaalt.

Laupäeva varahommik suunas maapäevalised ideeretkedele, kust võeti mõtteid pärastlõunastesse kärgedesse teemadel: tööhõive, õppiv küla, turvalisus, küla- ja linnakogukondade koostöö ning Euroopa Liidu mõju külas.

Kärajad viies kärjes panid kaasa mõtlema ning tõid välja maakogukondade jaoks olulisimad kitsaskohad.

Pühapäeval hoidsid elevust Elav raamatukogu, töötoad jm.

Kogu Maapäeva vältel pakuti uskumatult sisutihedat ning köitvat kultuuriprogrammi, ilm oli kui tellitud ning anti sisend olulistele sõnumitele, millega järgmiste lähiaastate jooksul edasi minna.

XI Maapäeva võtab kokku meie trükisoe raamat. Tutvu sellega SIIN!

XI Maapäeva külakogukondade sõnum Eesti riigijuhtidele ja avalikkusele.

XI Maapäeva kokkuvõttev filmiklipp.

Järgmise Maapäeva korraldamise teatepulk anti edasi Viljandi maakonna külaliikumisele. Uute kohtumisteni!

Maapäeva rahastas Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.