Omavalitsuste ühinemine

Omavalitsuste ühinemine


Kohaliku omavalitsuse reform on töös ja üht- või teistpidi see toimuma saab. Suurimate ohtude ja hirmudena nähakse valdade-linnade liitmises ääremaastumist ja võimu kaugenemist inimesest, kuigi iseenesest on kohalikel ning nende vabaühendustel mitmeid hoobasid selleks, et osaleda ning juba praegu, läbirääkimiste ajal, oma hääl kuuldavaks teha. Torisemise asemel tuleb kohalikku demokraatiat ise luua.

Liitumise valvurid on alagatus millega kodanike hääle kuuldavamaks muutumisele omavalitsuste ühinemise protsessis soovivad kaasa aidata: Eesti Külaliikumine Kodukant, Vabaühenduste liit EMSL, eRiigi Akadeemia, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ja Eesti Noorteühenduste Liit.

Ühinemisprotsessi jälgimise lihtsustamiseks oleme kohalikele ühendustele ning aktiivsetele inimestele koostanud kaks tööriista: seitse soovitust reformi enda kasuks tööle panemiseks ning spikri ühinemisprotsessis kaasa rääkimiseks, kuhu oleme märksõnade kaupa kirja pannud kõige olulisema, mis ühinemislepingutes peaks sisalduma. Kui emma-kumma puhul jääb midagi segaseks siis küsi julgelt täpsustusi madle.lippus@gmail.com. Muidu aga jõudu kaasa rääkimises!

 

Spikker ühinemislepingute valvamiseks ja täiendamiseks

Mõned nädalad tagasi andsime seitse nippi (link), kuidas haldusreformi tuules juhtida kohalikku valitsemist kogukondadega arvestavas suunas. Sõlmitavaid koostöölepinguid läbi vaadates panime* nüüd kokku konkreetsema spikri, mille abil saavad kogukonnad kohalike omavalitsuste ühinemise käigus oma huvidel paremini silma peal hoida ja kaasa rääkida.

Spikris on punktidena välja toodud kõige olulisem, mis eeskujulikus ehk kohaliku algatusega arvestavas ühinemisleppes kindlasti sees peaks olema. Välja toodud märksõnad soovitame ära kasutada luustikuna, kui hakkate ühenduste osalemisvõimalusi uue omavalitsuse põhimääruses, arengukavas jne lahti kirjutama.

Spikker aitab lisaks ühinemislepingutes kaasa rääkimisele ka ühinemisprotsessi üleminekuperioodi jälgimisel ning uue omavalitsuse töö paremal korraldamisel pärast ühinemist 2017. aasta oktoobris.

 

1.     märksõna: avatud valitsemine

·      Ühinenud omavalitsus teostab võimu läbipaistvalt ning levitab infot valitsemisest erinevates kanalites ja mitmetel viisidel. Omavalitsus avaldab teavet ettevalmistamisel olevate otsuste ja eelarvevahendite kasutamise kohta, teavitab aktiivselt kodanikke neile huvipakkuvatest teemadest ning leiab järk-järgult viise avatud andmete põhimõtete kasutamiseks kohalike andmekogude loomisel ja haldamisel.

·      Ühinenud omavalitsus algatab varakult dialoogi elanike, kogukondade ning piirkonna avalikes huvides tegutsevate vabaühendustega neid puudutavate otsuste ettevalmistamiseks, leppides nendega kokku suhtluskanalid ja arutelude vormi. Omavalitsus eelistab avatud protsesse, millega saavad kõik huvilised liituda, ning kasutab dialoogi ja osaluse võimaldamiseks uuenduslikke meetodeid, sealhulgas tehnoloogilisi võimalusi.

·      Ühinenud omavalitsus edendab kohalike elanike juurdepääsu internetile ja oskust seda turvaliselt kasutada enesearenguks, avalike teenuste tarbimiseks ja osalemiseks demokraatlikes protsessides.

 

2.     märksõna: kodanikualgatus ja osalus

·      Ühinemise järel tagatakse ühinenud omavalitsuses küla- ja asumiseltside, külavanemate, kogukonna esinduskogude, noorte osaluskogude ning vabaühenduste osalemisvõimalused. Sobivaimad vormid leitakse koos kogukonnaga, need lepitakse üheskoos kokku ning pannakse kirja enne kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi.

·      Töötatakse välja ja/või lepitakse kokku ühtses kogukonna kaasamise korras – see puudutab nii informeerimist, konsulteerimist kui ka koostööd kogukonnaga.

·      Vaadatakse üle ja/või kehtestatakse vabaühenduste toetamise kord, mis kirjeldab võimalusi ja tingimusi nii projektitoetuse, avalike teenuste delegeerimise kui tegevustoetuse taotlemiseks. Toetuste maht ei vähene võrreldes ühinemiseelse perioodiga.

·      Ühinenud omavalitsuse struktuuris nähakse ette külade/ kodanikuühenduste arengut toetava spetsialisti ametikoht.

 

3.     märksõna: noored

·      Ühinenud omavalitsuses peab olema vastutava spetsialisti üheks tööülesandeks toetada noorte osaluskogude tegevust ja kontrollida nende tegevuse eesmärgipärasust. Ühinenud omavalitsus peab tagama vastutava spetsialisti pädevuse läbi erialaste koolituste.

·      Noored peavad olema kaasatud ühinenud omavalitsuse noorsootöö eelarve planeerimisse.

 

4.     märksõna: avalikud teenused

·      Ühinenud omavalitsuses vaadatakse üle tänased põhimõtted eri valdkondade (sh sotsiaal-, haridus-, noorsootöö-, kultuuri- ja ettevõtlusvaldkondades) teenuste delegeerimisel kodanikuühendustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele. Ülevaatuse tulemusena luuakse kõiki osapooli arvestav ja olemasolevaid parimaid praktikaid säilitav rahastamismudel ning vajadusel ühtlustatakse teenuste piirkondlikku kättesaadavust

·      Teenuste osutamine delegeeritakse edaspidi nii palju kui võimalik endise valla/linna piirkondades asuvatele avalikes huvides tegutsevatele kodanikeühendustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele kui neil on valmisolek ja professionaalsus osutada kvaliteetset teenust.

·      Arendatakse avalikes huvides tegutsevate kodanikuühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete kestlikku võimekust osutada avalikke teenuseid. Kodanikeühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete organisatsioonilise elujõulisuse rahastamise süsteem peaks olema osaks uue omavalitsuse vabaühenduste toetamise korrast.

 

5.     märksõna: hanked

·      Hanketingimuste koostamisel ja hangete läbiviimisel kasutatakse majandusliku soodsuse põhimõtet, mis võimaldab omavalitsusel lisaks vajalikutoote, teenuse või ehitustöö hankimisele saavutadapiirkonna heaks  ka lisakasu. Taolised hankekriteeriumid annavad võimaluse luua majanduslikke, keskkonnakaitselisi ja sotsiaalseid lisahüvesid (kui näiteks tee-ehituse hankel saavad konkureerida ainult pakkujad, kes on selle raames valmis looma ka mõne praktikakoha kohalikele noortele).

·      Piirkonna heaolu toetamiseks kasutatakse hanketingimuste koostamisel võimalusel uues riigihangete seaduses kirjeldatud variante hangete reserveerimiseks avalikes huvides tegutsevatele vabaühendustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele, näiteks kaitstud töö keskustele.

 

*  Spikri panid kokku Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Eesti Noorteühenduste Liit, e-Riigi Akadeemia, Eesti Külaliikumine Kodukant ning vabaühenduste liit EMSL.

 

Seitse soovitust

Esimese sammuna oleme kokku pannud seitse soovitust* aktiivsetele kogukonnaliikmetele sellest, kuidas refomil mitte lasta endast üle sõita, vaid pigem see enda kasuks tööle panna:

  1. Saage teadlikuks: minge oma linna või valla kodulehele ja otsige üles protokollid. Sealt saate teada, millised teemad on aruteludes üleval olnud, kuidas on neist räägitud ning millal tuleb ühinemisleping avalikustamisele, et olla aktiivne selle kolme nädala jooksul, mil leping on avalikustatud. Ühinemislepingust peaks otsima vastuseid järgmistele küsimustele: kuidas uus omavalitsus plaanib oma elanikke otsustesse ja tegevustesse kaasata? Millist koostööd nähakse seltside, ühingutega? Kuidas külamaja rahastamine jätkub? Millised saavad olema toetusvõimalused vabaühendustele? Kuidas suhtutakse külavanemasse? Millistes valdkondades ja millistel alustel hakkab toimuma koostöö vabaühendustega teenuste osutamisel?
  2. Külavanemad julgegu võtta eestvedaja roll: olge kursis sellega, mis toimub. Suhelge inimestega, selgitage, kutsuge kokku ja lugege koos liitumislepingut. Kui vaja, hoidke kätt ja selgitage, kui vaja, viige oma inimeste kartused vallamajas toimuvatesse aruteludesse.
  3. Olge juures ja kohal: käige koosolekutel ja aruteludel, mida liitumisküsimuste lahkamiseks korraldatakse. Minge oma külast või vabaühendusest sinna mitmekesi, ettevalmistatud küsimusega ning ettepanekutega, kuidas elukeskkond saada võimalikult heaks ja seda sellisena tulevikus ka hoida.
  4. Otsige lisavõimalusi aruteludeks: põhjalikumad arutelud ei saa jääda raha taha – kasutage  kohaliku omaalgatuse programmi, LEADER-meetmete või teisi taotlusvoorusid nii kogukonnaliikmeid kaasavate arutelude läbiviimiseks kui siis ka ise selle nimelt tegutsemiseks, et valitsemise ja osalemise mudel uues omavalitsuses saaks parem kui varem.
  5. Looge ise kogukonna kaasamise mudel ning pakkuge see otsusetegijatele välja: rääkige omavahel kogukonnas läbi, milline koostöö ja kaasamise mudel on teie kandiga sobivaim. Kas vajalik on külakogukonnakogu või oleks harjumuspärasem külade esindajatest koosnev vallavolikogu komisjon, või usaldate külavanemaid ja nemad võiksid olla kaasatud eraldi vallavolikogu komisjoni? Arutage meelepärast mudelit ja alternatiive, nende plusse ja miinuseid vallavolikogu liikmetega, et lepingu tarbeks leida see õige.
  6. Uurige mis saab koostööst vabaühendustega teenuste pakkumisel: vabaühendused, kes korraldanud omavalitsuses noorsoo-, sotsiaal-, või muud tööd, võiksid tunda huvi selle vastu, milliseks kujuneb teenusevajadus uues omavalitsuses, mis saab nende senistest lepingutest ja kokkulepetest. Kui teenuseid ja lepinguid puudutavat liitumisleping ei käsitle, küsige miks, uurige milliseid analüüse on liitumisprotsessis tehtud ning seiske selle eest, et teenuseid puudutav saaks läbi räägitud.
  7. Noored peavad saama samaväärselt või ehk varasemast rohkemgi kaasatud:otsige liitumislepingust kokkuleppeid koostööks noorte eestvedajate ning esindajatega. Kas ja millistel alustel jätkab või alustab noortevolikogu? Kuidas tagatakse, et koostöö ei jätkuks vaid aktiivsemate ning suurema osaluskogemusega noortega, vaid võrdselt kaasatakse ka noori piirkondadest, kus osaluskogemus ei ole veel täiel määral juurdunud.

Kui jääd hätta, aitame katusorganisatsioonides meeleldi. Näiteks teenuste korraldamist puudutavate teemadega pöördu Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku, noorte kaasamise teemal Eesti Noorteühenduste Liidu, kogukondade kaasatuse küsimustes Külaliikumise Kodukant poole. Vabaühenduste liit aitab infot ja erinevate valdkondade tööd koordineerida.

*soovitused pärinevad:

– Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku, Eesti Noorteühenduste Liidu, e-Riigi Akadeemia, Külaliikumise Kodukant ning vabaühenduste liidu EMSL praktikatest;

– külaliidrite suveülikoolis toimunud arutelust “Kuidas kogukonna hääl jõuab suures vallas valitsejateni ja milline roll on selles liikumisel Kodukant?”, milles osalesid riigihalduse minister Arto Aas, Pärnumaa Kodukandi juhatuse esimees Kadri-Aija Viik, sotsioloog Ivi Proos, valdade ühinemise ekspert Rivo Noorkõiv.

 

Valvurite tegevust toetab Rahandusministeerium.