19. aprillil toimub Adavere mõisas Eesti Külaliikumine Kodukant üldkoosolek.
Päevakord:
- Aasta küla valimisprotsessist ja MEM rahastusest ning väljakuulutamise sündmusest. Külli Pann ja Liia Lust. Liikmete esindaja hindamiskomisjoni
- Liikmete lahkumisavaldused/ Valga Kodukant, Avinurme Külavanemate Koda /. Liia Lust
- Juhatuse aasta ülevaade. Tanel Talve, Külli Pann
- Erasmuse projekti kokkuvõte. Anneli Kana
- SIM strateegilise partneri konkursist. Tanel Talve
- Seltsiliste hanke tegevuste ülevaade ning Maal elamise päev. Inga Kalvist
- Teeme ära talgupäeva informatsioon. Külli Pann
- Jooksvad informatsioonid. Maakondades toimuvatest üritustest
20.-21. märtsil 2023 külastas Teeme Ära! talgupäeva korraldusmeeskond ja maakondade koordinaatorid (kellest enamus on Kodukandi liikmete esindajad) Riho Terrase kutsel Brüsselit. Meile tutvustati Euroopa Parlamendi hoones toimuvat ja külastasime Euroopa Ajaloo Maja.
Eesti Külade XV Maapäev pole mägede taga! Täna kohtus Tartus Rahinge Külakatlas Kodukandi juhatus Võrumaa Arenduskeskuse esindajatega. Vahetasime mõtteid, kuidas tuleval aastal toimuvat külade suursündmust läbi viia, jagasime ülesanded ja panime paika tegevuste ajakava. Kõlab nagu hea plaan!
06.03.2023
„Iseseisvuspäeva eel tänab Eesti Vabariik oma teenetemärkidega inimesi, kelle töö ja tegevus on aidanud muuta Eestit paremaks, kaitstumaks, sõbralikumaks ja hoolivamaks,“
kirjutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas.
Riiklikud autasud Eestile osutatud teenete tunnustuseks said 167 inimest kodu- ja välismaalt. Teiste seas sai riikliku tunnustuse, Valgetähe IV klassi aumärgi, Anneli Kana.
Foto: Arno Mikkor
President Alar Karis andis teenetemärgid üle 21. veebruaril 2023.
Anneli Kana väärib tunnustust mitme tegevuse eest, sest ta on nii mitmekülgne ja paljude valdkondadega seotud. Olgu see siis külaliikumisega seotud teemad Metsanurme külas, Harjumaa või üle-eestilises võrgustikus ja samuti ka välisriikides või maaturismi valdkonnas. Neil teemadel kaasa rääkima, on Annelist kompetentsemat raske leida.
Harjumaal on raske leida valdkonda, kus Anneli ei tegutseks. Paljud teavad tema toimetamisi Saku vallas Metsanurme külas või Kodukant Harjumaa juhatuse liikmena erinevaid projekte vedamas. Anneli on oodatud esineja igas Eesti maakonnas ja Euroopa riigis, sest tal on kogemusi, mida jagada, näiteid, millest rääkida ja tulemusi, mida näidata. Lisaks külaliikumisele teavad teda ka turismi-, täiskasvanuhariduse-, siseturvalisuse valdkonna tegijad. Anneli osaleb, esineb, kaasab, korraldab, tõlgib, kirjutab. Ta oskab tegijaid innustada ja tunnustada, ta on kiire infojagaja ja suhete looja.
Eraldi äramärkimist vajab Anneli aastatepikkune Eesti esindamine Euroopa külaliikumises, teda on valitud sealsetesse juhtorganitesse, ta on tutvustanud Eesti kodanikuühiskonna arengut ja rääkinud kaasamisest Albaanias, Bosnia-Herzogovinas, Montenegros, Armeenias, Gruusias, Moldovas ja Ukrainas. Tema sõnaga arvestatakse, tema ettepanekuid oodatakse. Tema ettekanded Eesti kodanikuühiskonnast, Eesti külade Maapäevast on inspireerivad, alati rohkete eluliste näidetega. Annelil on palju praktilist kogemust nii külaseltsi, maakondliku kui üle-eestilise organisatsiooni juhtimisest, ta teab, millest räägib ja teab, mis toimib. Euroopa Maapäevade korraldajad on nii mõndagi Eestilt üle võtnud, sest Eesti Maapäevadel on alati ka välisdelegatsioonid, mille vastuvõtmist Anneli korraldab. Anneli on abiks olnud Horvaatias, Šotimaal, Rumeenias ja Poolas Maapäeva korraldamisel. Tema kui eksperdiga arvestatakse. Tema mõnus huumor, mahlakas jutt ja ladus inglise keel on heade suhete ja pikaajaliste kontaktide alus. Kogu välissuhtlus, Eesti esindamine ja Euroopa juhtorganites osalemine on Anneli vabatahtlik töö.
Kõiki ülesandeid ja kohustusi täidab Anneli suure pühendumise ja kirega. Võime uhked olla, et Eestil on külaelu ja kodanikuühiskonna valdkonnas on selline visiitkaart.
Palju- palju õnne Külaliikumine Kodukant poolt!
25.02.2023
6. – 7.08 toimus Harjumaal Nelijärvel Eesti Külade XIV Maapäev
Eesti külade XIV Maapäev lõppenud, külaliikumine jätkub täie hoo ja entusiasmiga. Vabariigi Presidendile on töötubades räägitust ülevaade antud, võtmeministritele maapäevaliste poolt hääletatud olulisemad ettepanekud tehtud, üheskoos on veedetud 2 päeva, täis jagatud rõõme, häid mõtteid ja elamusi. Aitäh toetuse eest SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Kultuurkapital Harjumaa ekspertgrupp ja Kodukant Harjumaa korraldaja meeskond! #külaliikumine #kodukant #maapäev
Aasta küla 2021 konkursi patroon, Riigikogu esimees Jüri Ratas avas reedel Riigikogu ja Eesti Külaliikumise Kodukant korraldatava arutelu „Mis teeb Eesti küla elujõuliseks?“.
Avalikul arutelul esines tervitussõnavõtuga Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige Tanel Talve. Riigikogu majanduskomisjoni liige Annely
Riigikogus 2022
Akkermann rääkis sammudest tugeva ja elujõulise maaelu arendamiseks, Riigikogu sotsiaalkomisjoni juht Siret Kotka sotsiaalse kapitali suurendamisest maapiirkondades, eelmisele aasta küla konkursile vaatas tagasi konkursi programmijuht Krista Pegolainen-Saar ning aasta küla 2021 tiitli kandmisest rääkis Viskla küla esindaja Kristel Kadapik. Konkursil osalenud külakogukondade esindajate ja Riigikogu liikmete arutelu modereeris Riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm.
Ratase sõnul on Eesti külaelu elujõulisus väärtus, mille eest tuleb tugevalt seista. „Selleks, et maapiirkondades oleks jätkuvalt aktiivseid ja teotahtelisi inimesi ning noored sooviksid sinna jääda või naasta, on oluline roll ka riigil. Reedesel arutelul osalesid inimesed, kellele Eesti maaelu siiralt korda läheb. Usun, et leiame ka edaspidi kohaliku elu arendamiseks koos kogukondadega sisukaid ja häid ideid, mida endaga kaasa võtta,” ütles ta.
Pegolainen-Saar pidas oluliseks, et külad said kokku ka pärast konkurssi. “Kandideerijad olid maakondade esinduskülad, kelle kaudu on läbilõikena esindatud paljud maapiirkodade kogukonnad,“ lausus ta. „On ka tähenduslik, et kokkusaamine toimub Riigikogus. Just siin tehakse peamised strateegilised otsused, kuhu riik suundub ja kuidas see mõjutab maapiirkondade edasist arengut.“
Riigikogu konverentsisaalis toimunud arutelu saab vaadata siit:
20.05.2022
Postimehe vahel ilmus vabatahtlike seltsiliste vaheleht 22.01.2022
Loe lehte SIIT
Kui soovid olla vabatahtlik seltsiline või sa soovid hoopis seltsilise tuge, siis anna sellest teada SIIN
Külade eestvedajad soovivad valituks osutudes suurendada omavalitsuse juhtimise läbipaistvust ja kohapealse koostöö tõhustamist kogukondadega!
Kodukant viis oktoobri esimesel nädalal läbi valimiseelse kiirküsitluse külade eestvedajate seas. Küsitluse eesmärk oli teada saada, kui suur hulk külades tegutsevatest aktiivsetest inimestest on osalemas kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ja millised on kesksed teemad, mille eest nad tahavad valituks osutudes volikogus seista.
Küsitlusele vastas kokku üle 150 kandidaadi igast maakonnast. Vastanutest 62% määratleb end külas tegutseva küla arengut toetava MTÜ juhatuse liikmena, 35% vastanutest on külavanemad ja 30 % pidas end muul viisil külaelu edendajaks. Vastanud kandidaatidest 62% on naised ja keskmine küla esindava kandidaadi vanus jääb vahemikku 46 kuni 57 eluaastat.
Küla eestvedaja eelistab ka seekord kandideerida valimisliidu nimekirjades ja seda märkis üle poole vastanutest. Üksikkandidaate meie küsitlusele vastanute seas seekord ei ole.
Millised on aga peamised teemad, mida kandidaadid peavad just enda südameasjaks valituks osutudes kajastub sõnapilves. Väga selgelt eristuvad just omavalitsuses läbipaistvama valitsemise, kogukondade kaasamise ja nendega sisulise koostöö tegemise ootused uutele volikogudele. Põhiteemade hulgas on tugevalt ka elukeskkond, sh haridus, sotsiaalteenused, huvitegevused ja noortega töö. Investeerimisvajaduste vaates soovivad eestvedajad panustada teede korrashoiu ja interneti leviku arendamisse ja ettevõtluseks vajaliku taristu arendamisse.
Sõnapilv: Küla eestvedajate südameteemad kohalike omavalitsuste valmistel 2021
Kodukant kordab käesolevat küsitlust vastanute seas peale omavalitsute valimiste tulemuste selgumist. Siis uurime, kuidas kandidaatidel valmistel läks ja kas valituks osutunud eestvedajad kavandavad oma mandaati tegelikkuses kasutada.
Informatsioon
Krista Pegolainen-Saar
Eesti Külaliikumine Kodukant
tel: 555 33 990
Maal elamise päev on võimalus kogeda elu maal päriselt
Sel laupäeval, 25. septembril, saavad kõik huvilised kogeda tõelist maaelu võlu, kui oma uksed avavad 22 omavalitsust Eesti erinevates paikades Saaremaast Setomaani.
Tänavu kolmandat aastat toimuv Maal elamise päev toob esile maapiirkondade reaalse elukeskkonna, tutvustades sealseid avalikke teenuseid, töökohti, ettevõtlusega tegelemise võimalusi ning kogukondlikku tegevust. Maal elamise päev on suunatud nii seal elavatele inimestele endile, kui ka huvilistele, kes plaanivad elukorralduse muutmist, sealhulgas otsivad võimalust kolida linnast maale.
Laupäeval näeb maavaldades, millised on kohalikud koolid, lasteaiad ja tervishoiuasutused. Oma tegevusi tutvustavad kohalikud ettevõtjad ja kogukondade eestvedajad. Päeva jooksul saab osaleda erinevates töötubades, peetakse kohalike toodete laatu ja valdade juhid tutvustavad piirkonnas saadaval olevaid elamispindu ning töökohtade loomise võimalusi. Iga omavalitsus on kokku pannud oma programmi, mis kajastub Maal elamise päeva kodulehel www.maalelamisepaev.ee
Huvilised saavad selle järgi ise omale huvipakkuva teekonna luua. Uudistajaid oodatakse ajavahemikul 11.00-16.00.
22. septembril Vändras toimunud Maal elamise päeva avaüritusel sõnas riigihalduse minister Jaak Aab, et Maal elamise päev on hea näide, kus kohaliku elu arendamise nimel tegutsevad ühiselt kohalikud kogukonnad, omavalitsused, riigipoolsed partnerid ja kohalikud ettevõtjad. Ta lisas, et ministeeriumite poolt vaadatuna on Maal elamise päev muutunud oluliseks traditsiooniks, mis peab kindlasti jätkuma ning selle tegelikke mõjusid saab näha ja hinnata pikemas vaates. Ministeeriumide ühiselt tellitud uuringu alusel on juba kasvanud rändevoog Harjumaalt väljapoole ning seda toetab omavalitsuste järjepidev töö inimestele oluliste teenuste arendamisel.
Maal elamise päeva ühe korraldaja Krista Pegolainen-Saare sõnul on seekordse sündmuse ettevalmistamise käigus ilmnenud kaks trendi. Inimesed otsivad maapiirkonda kinnistuid, mida tulevikus saaks muuta püsivaks elukohaks. Teisalt uuritakse kaugtöö tegemise võimalusi maal.
Maal elamise päeva korraldavad suuremad maaelu edendavad organisatsioonid koostöös ministeeriumidega.
24.09.2021
Protected by Patchstack