Aasta küla 2019 kandidaadid

Aasta küla 2019 kandidaadid

Harjumaa: Suursoo 

 

Harjumaa, Rae vald

Külaelanikke: 80 inimest, 40 suitsu

Suursoo küla on üks Rae valla lõunaosariikidest, mis nagu nimigi ütleb, rajatud riigivanema Konstantin Pätsi käsul arhitekt Erika Nõva kujundusel 1932.aastal, just soode ja rabade keskele, pooletunni autosõidu kaugusele pealinnast. Meie majad on kõik veidi ühte nägu, mille vahel on nüüdseks looklemas sihvakad kaskede alleed ja mustkattega teed, millel võib kohata ratastel kilkavaid lapsi. Meie külaplatsi ehib uhke külakiik ning siin võib veel kohata mustavalgekirjut lehmakarja ja harva nähtavat siniselt tossavat bellaruss traktorit. Tsivilisatsiooniga ühendab meid igapäevaselt vaid internet, sest puuduvad meil poed, bussipeatused ja pangaautomaadid. Suursoo külal on hulganisti traditsioone, mis liidavad kogukonda: ühised väljasõidud, hommikused üleslaulmised, uute ilmakodanike vastuvõtt hõbelusikal, tänuõhtud, pööripäeva lõkketraditsioonid jpm.  Salapära ümber Suursoo küla jagub veelgi, sest peale Rootsi kuningas Karl XII kadaka, ei puudu meilt ka värsisepad, kodukäijad kui ka omad nõiad.

Hiiumaa: Sõruotsa külad

Hiiumaa vald, Hiiumaa maakond

Külaelanikke:  105, suvel lisandub sama palju “suvesörulasi”

Sõruotsa moodustavad  7 Hiiumaa lõunatipu küla – Hindu, Lepiku, Pärna, Reheselja, Sepaste, Sõru ja Viiri. Sõruotsa kuulsusrikkast ajaloost rääkides võime alustada 13. sajandist, Hiiumaa muuseumi teadusdirektori Helgi Põllo andmeil möödub sel aastal 765 aastat  Sõru küla esmamainimisest 1254 aastal. Et elu sest ajast sugugi seisma pole jäänud, näitab see, et uusim küla Sepaste sai alguse alles 20. sajandil.

Sõruots – see on eelkõige hingematvalt mukud rannamaastikud, töökate, uhkete ja ühtehoidvate elanikega romantilised rannakülad, kalapaadid ja purjede all lapsed sadamas. Ajalugu igal sammul. Tulevik igas hingetõmbes. Sõruotsas kehtib kõnekäänd “puhkamine on nörkadele”. Sellest saab aru, kui külades ringi liikuda – sageli on küsitud, et kas meil siin muru ja umbrohi ei kasvagi? … ja no saarlased paistvad ka meitele kätte ära.

Ida-Virumaa: Kiikla

Alutaguse vald, Ida-Virumaa

Külaelanikke: 243

2017. aastal salvestasid Kiikla laulu ja näiteringi liikmed heliplaadi, mille nimeks sai: “Küla, kus kõlavad muinasjutud.” See sobib hästi iseloomustama Kiiklat, sest kohalikud inimesed on valmis koos tegema muinasjutulisi asju, mis esialgu tunduvad ehk pööraste ettevõtmistena, aga ellu viiduna julged ja suurepärased ettevõtmised. Siin ei kardeta laval esineda, osaleda rahvusvahelistes projektides, korraldada omanäolisi külapäevi, kuhu oodatakse osalejaid kodunt ja kaugemaltki jne.

 

Järvamaa: Väätsa

Türi vald, Järvamaa

Külaelanikke: 589

Väätsa on tugev kogukond,  kus julgetakse teha suuri asju, mõelda teistmoodi, usutakse inimeste ühisloomesse ning kus mõistetakse, et meie heaolu sõltub omavahelisest koostööst ning meie oskustest ja teadmistest. Alevik on heakorrastatud: muru alati niidetud ja hoonete ümbrused korras. Võimalusi tegevusteks leitakse ka siis, kui keegi rahalist tuge ei paku. Igaüks teeb seda mis talle meeldib, teeb nii hästi kui oskab ja osaleb seal kus soovib. Väätsal korraldatakse lumememmede paraadi, kortermajade festivali, kaunistatakse jõuluvaateaknaid, siin tegutseb Järvamaa suurim eakate selts Ristikhein, Eesti Jalgrattamuuseum ja haridusuuenduste lipulaev Väätsa Põhikool.

Jõgevamaa: Sadala külade piirkond

 

 

Jõgeva vald  Jõgevamaa

Külaelanikke: 350- 400 inimest

Sadala külade piirkond asub Jõgeva vallas Jõgevamaal. Esimese teate Sadala ja Ookatku küladest leiab kirikuõpetaja Johan Kõpu  raamatust “Laiuse kihelkonna ajalugu” – need külad on kantud kirikuraamatusse 1419.a.

Sadala külade piirkonna moodustavad  8 küla- Iravere, Kantküla, Kodismaa,  Leedi,  Ookatku,   Reastvere,  Tuimõisa, Tähkvere ja Sadala  alevik.

Meie külade  inimeste kooskäimise kohaks on Sadala Rahvamaja, mis pakub võimalusi huvitegevuseks ja ühistegevuseks, sündmuste korraldamiseks. Rahvamajas tegutsevad segakoor, naisrahvatantsurühm, meeste tantsurühm, näitetrupid, trummiring ja korraldatakse käsitöö õpitubasid, õpiringe. Sadala rahvamaja kõrval asuvad Kõlakoda, Lipuväljak ja tulealtar annavad võimaluse ühiselt korraldada välisündmusi, hoida ja arendada  lipukultuuri, esivanemate pärandit.

Külade piirkond  pakub võimalusi nii täiskasvanutele  kui lastele toredaks  elamiseks ning vaba aja veetmiseks. Ürituste ja tegevuste   organiseerimisele on kaasatud  erinevad sihtgrupid.

Meie külades tegeletakse põllumajandusega, arendatakse  teraviljakasvatust ja loomakasvatust, kasvatakse lihaveiseid, piimakarja, hobuseid,  erinevaid kodu- ja lemmikloomi. Külasid ümbritsevad metsad ja mõningad rabad, sood. Meie inimestele meeldib nende kodupaik, nad hoolivad sellest ja armastavad oma koduümbrust. Esivanemate kodudesse on tuldud ja jäädud elama. Meie külades on hea elada. Uhkusega kannab Selts logo “Sadala oma juurtega…”

Läänemaa: Üdruma

Lääne-Nigula vald, Läänemaa

Koduleht: www.udruma.ee

Külaelanikke:  84

Üdruma  külas on hästi aktiivne ja kokkuhoidev kogukond. Üdruma piirkonna külaelu eestvedaja on Üdruma Küla Selts, mis on tegutsenud 15 aastat. Seltsi eestvedamisel on   renoveeritud  vana ja lagunenud endine vallamaja  ilusaks  ja kaasaegseks seltsimajaks. Sellest on saanud  armastatud  kooskäimise koht küla inimestele. Külas on aastatega välja kujunenud oma traditsioonilised üritused, mida  külarahvaga koos korraldame: kevadpidu, heakorratalgud, jaanipäev, spordipärv, lõikuspüha, inglitepäev  ja aastalõpupidu. Igal kevadel toimub  küla koosolek, kus ühiselt plaane teeme  ja probleeme arutame. Üdruma  külal on olemas oma lipp ja  välja antud raamat  „Üdruma lood“. Küla elujõulisus väljendub pikaajalistes traditsioonides ja koostöös nii kogukonnasiseselt kui väljapoole suunatuna.

Lääne-Virumaa: Käsmu

Haljala vald, Lääne-Virumaa

Koduleht: http://kasmu.eu

Külaelanikke: 120

Käsmu küla on ajalooline kaptenite küla, mis paikneb Lääne -Virumaal Käsmu poolsaarel. Küla on monoliitne ja eraldiseisev umbküla ning külasse sisenev tee on ühtlasi ka väljapääsu teeks. Käsmu on rannaküla, mis on ühest küljest piiratud metsaga, teisest Käsmu lahega.

Küla arengu peamisteks eesmärkideks on küla omapäraja elujõulisuse säilitamine, külale oluliste objektide heakord ja säilimine, traditsioonide hoidmine ja arendamine ning turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna tagamine.

Külal on olemas arengukava juba aastast 2009ning piisaval määral teotahtelist inimkapitali, etplaneeritu ellu viia. Külaelu ja arengu eestvedajaks on MTÜ Käsmu Külaselts, kuhu kuulub 74 külaelanikku. Külakogukonna liikmete koostöö-ja kokkupuutepunktid on lõimunud mitmesugust eühistegevuste ja küla arengu ühiste planeerimiste kaudu. Oluliseks peetakse info jagamist, küla sümboolika olemasolu, bussiühenduse säilimist tõmbekeskustega, ostu-ja toitlustuskorralduse võimalusi, majutusasutuste võrgustiku ning rannakalapüügi säilimist. Kõige selle juures peetakse tähtsaks koostööd Haljala valla, kohalike ettevõtjate, traditsiooniliste suveürituste korraldajate ja kohalike elanikega.

Pärnumaa: Jõesuu

Tori vald, Pärnumaa

Külaelanikke: 280

Jõesuu küla asub Tori vallas Navesti- ja Pärnu jõe ristumiskohas.  Seoses haldusreformiga oleme jäänud suure Tori valla äärealaks. Sellest hoolimata on meie külaelu hoopiski elavnenud.  Asume Soomaa servas ja tänu oma jõgedele, oleme atraktiivne maaturismi piirkond.

Jõesuu on  piisavalt atraktiivne paik välisinvestoritele- külas asub suur ukse ja aknatehas, mis annab tööd rohkem, kui kahesajale töölisele.  Baltimaade parimat siidrit toodab Jõesuu küla kohalik ettevõte.

Külas on ka pood ja kodukõrts, mille omanik Jüri Pärn korraldab juba aastaid mitmesuguseid motoüritusi ja lastekrosse.  Vastvalminud külamajas saavad vaba aega sisustada nii suured kui väikesed.

Põlvamaa: Karilatsi

 

Põlva vald, Põlvamaa

Külaelanikke: 64(Kanepi  vallas)+ 133 elanikku(Põlva vallas)

Karilatsi küla asub kahes vallas (Põlva ja Kanepi). Karilatsi küla südameks on läbi aegade olnud Karilatsi kool. Aastal 1920  moodustati Karilatsi vald ja tegutseti  1939.aasta haldusreformini, millega jagati Karilatsi vald kaheks: lõunapoolne osa läks Kõlleste vallale Võrumaal ja põhjapoolne osa Kiidjärve vallale Tartumaal. Nii saigi Karilatsi külast küla kahes vallas.

Aastal 1972 suleti Karilatsi algkool laste vähesuse tõttu ja koolimajast sai Põlva Talurahvamuuseum. Küla läbib postitee, mis oli põhiline ühendustee Tartu ja Võru linnade  vahel. Karilatsi külas on laulumemm Regina Soku kodukoht ja Karilatsi Küla Selts on paigaldanud kivile plaadi tema koduväravas.

Karilatsi kroonuvalla talud olid väikesed ehk ühehobusetalud ja siin oli palju popsikohti, kelle pered olid lasterohked (kuni  kuus last oli tavaline). Rahvapärimus räägibki, et sellest on saanud koht oma nime – Karilatsi, mis kohalikust Võru murdest kirjakeelde tõlgituna tähendab kari lapsi ehk hulga lapsi. Siit külast sai hulganisti karjalapsi ümbruskonna taludesse ja kaugemale ning sedagi seostatakse kohale nimeandmise alusena.

Raplamaa: Hageri külade piirkond (kuhu kuuluvad Hageri, Põikma, Lümandu külad ja Hageri alevik)

Kohila vald , Raplamaa

Koduleht: http://www.hagerirahvamaja.ee/hageri-haridusselts/

Külaelanikke: 332 elanikku. Hageri alevikus elab 142, Hageri külas 146, Põikma külas 26 ja Lümandu külas 18.

Hageri pole traditsiooniline küla, vaid see koosneb väiksematest piirkonna küladest ümber keskse aleviku, moodustades kokku ühtse terviku. Kogukonnas elab 332 inimest ning see arv kasvab pidevalt, sest viimastel aastatel on piirkonda kolinud noori peresid, kes endale siia maja ehitanud või kes taastavad esiisade talu.

Hageris on algkool, rahvamaja, raamatukogu, muuseum, kirik, kauplus, mõned suuremad ja väiksemad ettevõtted, tegutsevad usinad käsitöömeistrid ja kunstnikud, sh klaasi- ja metallikunstnikud ning näidatakse kino. Kui on võimalus kodu lähedal töötada, lastel algharidust omandada ja vaba aega meeldivalt veeta, elab ka küla edasi.

Piirkonna südameks on rahvamaja, mõnusaks kokkusaamise kohaks on ka Hageri saun kui suhtlemise ja uudiste vahetamise koht. Saunaklubilistel on nii mõnigi väärt mõte just saunas pähe tulnud ning edasi on ideedest saanud projektid, üritused või töötoad, mis viidud ellu küla kogukonna MTÜ Hageri haridusseltsi  toel.

Tänu Hageri muuseumile on läbi aegade väärtustatud ja hoitud kohalikku kultuurilugu, mida püütakse igapäevaselt edasi anda tulevastele põlvedele ning tutvustada kõigile huvilistele, säilitades Hageri kihelkonnapäevade traditsiooni (kihelkonnapäevad toimuvad iga 5 aasta tagant).

Hingekosutust ja kultuurisündmusi pakub ka Hageri kogudus, mis on Eesti üks suurimaid ja aktiivsemaid maakogudusi, kus lisaks igapühapäevastele jumalateenistustele, toimub palju erinevaid üritusi ja tegutseb mitu kollektiivi.

Hageri piirkonna suurim väärtus on ühtehoidvad lahked inimesed, kes armastavad oma kodukohta ja on nõus aitama ühise eesmärgi nimel nii nõu kui jõuga – seejuures enamus ettevõtmisi toimub ikka õhinapõhiselt ja käepäraste vahenditega. Õige suhtumise ja vahetu suhtlemisega edeneb seltsielu ja toredad tegemised paistavad ka kaugemale küla piiridest – tehakse koostööd naaberküladega ning oodatakse naabreid kaasa lööma paljudes ettevõtmistes.

Saaremaa: Kõljala külade piirkond

Saaremaa vald, Saare maakond

Koduleht: www.kevade.wordpress.com

Külaelanikke: 254

Kõljala külade piirkond asub Kesk-Saaremaal Kaali meteoriidikraatri läheduses. Piirkonda kuulub viis küla: Kõljala, Kaali-Liiva, Reeküla, Eiste, Masa. Piirkonna  keskus – külamaja – asub Kõljala külas Kõljala mõisa pargis endises lasteaiahoones. Piirkond on ajalooliselt kuulunud Kõljala mõisa koosseisu. Kõljala mõisa esmamainimine oli 1509. aastal. Aastatel 1921–1955 asus Kõljala mõisas Kõljala Põllutöökool, mille on lõpetanud Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel. Reekülas asub EMK Reeküla kirik.

Ühiselt tegutseme 2000. aastast, mil moodustasime Kultuuriselts Kevade. Oleme rajanud Kõljala külaplatsi, renoveerinud külamaja vanasse lagunenud lasteaiahoonesse. Korraldame piirkonna traditsioonilisi üritusi, tähistame rahvakalendri tähtpäevi. Oleme korraldanud külade heakorratalguid, paigaldanud külade keskustesse teadetetahvlid koos postkastide aluse ja ühtsete talusiltidega. Piirkonda on paljud noored tagasi tulnud ja rajanud siia oma kodu. Eesmärgiks oleme seadnud külaelu jätkumise, noorte ja laste kaasamise üritustele, traditsioonide ja ajaloo säilimise.

Tartumaa: Lohkva

Luunja vald, Tartumaa

Külaelanikke: 1500

Lohkva on 1500 elanikuga Tartu linnaga piirnev küla. Küla on esimest korda mainitud 1220 aastal  Henriku Liivimaa kroonikas(Lovecotte). Täna on Lohkva aktiivne, nooruslik ja kultuurne küla, kus elab palju tahtejõudu täis tugeva kogukonnatundega elanikke. Meie külas on edukad ja abivalmis ettevõtted. Lohkva külas paistab alati päike ja selle eest kannab hoolt Luunja kurgi särav kasvuhoonete kompleks.

Lohkva külas toimub väga palju põnevat ja meie küla on üks kõige kiiremini kasvava elanikkonnaga küla Eestis. Lohkvas toimuvad mitmed iga-aastased traditsioonilised üritused, mida jätkub terveks aastaks.

Külaelanike tegevusi on märgatud ja tunnustatud – Lohkva Külaselts valiti 2015 ja 2018 aastal Tartumaa aasta kodanikuühenduse nominendiks, meie raamatukogus töötab Aasta maaraamatukoguhoidja 2016 võitja. Lohkva küla aga sai Tartumaa Aasta Küla 2018 laureaadi tiitli.

Valgamaa: Vidrike

 

Otepää vald, Valgamaa

 Koduleht:  http://vidrikekula.blogspot.com/

Külaelanikke: 95

Kui uudishimulik külaline tahab teada, missugune on Valgamaal, Otepää vallas asuv Vidrike küla, siis on hea teada, et siin elab 95 positiivset, töökat ja ettevõtlikku maaelu väärtustavat inimest. Vidrike on maalilise loodusega hajaküla, kus kõigile jagub ruumi, värsket õhku hingamiseks ja imekauneid vaateid koduhoovilt. Vidrikele on nime andnud siin aastal 1747 asutatud mõis Friedrichshof, millest on küla südames säilinud mitmeid abihooneid ning inimeste mälestustes hulganisti lugusid. Vidrikel asub mitu populaarset turismisihtkohta – Kivi talu, Sokka puhkekeskus, Vidrike Puhkemaja ja Väike-Kantso talu.

Samuti kasvatatakse meie kodupõldudel nii lambaid kui ka hobuseid. Vidrikelt saab alguse Otepää valla kõige populaarsem kanuumatka rada, mis läbib Kooraste järvistut. Meie külas asub kauni interjööri ja sõbraliku pererahvaga Vidrike külamaja, mis pakub suurepärast maitseelamust ka nõudlikule külalisele. Samas on see koht, kus külarahvas saab omavahel kokku ja vahetab külauudiseid. Vidrike külas toimetab aktiivne külakogukond, kuhu on viimase 5 aasta jooksul tulnud olulist lisa uute noorte perede näol. Ühistegevus on kasvanud 2 traditsioonilise ettevõtmise juurest 8 ürituseni aastas, mida külastavad ka teiste külade elanikud ehk meie kogukond on kasvanud külapiiridest välja.

Viljandimaa: Holstre küla ja küladepiirkond

Viljandi maakond, Viljandi vald

Külaelanikke:  külade piirkonnas (Holstre, Viisuküla, Tömbi, Luiga, Pulleritsu, Lolu ja Pirmastu) kokku  466

Holstre küla (elanikke 190) asub Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, (Paistu kihelkonnas, Mulgimaal), elanikke ümberkaudsete küladega kokku 466. Holstre oli asustatud juba kiviajal. Poola võimu ajal, 16. sajandil rajati uued mõisad– Holstre mõis sai nime Holstferite nimelisest aadlisuguvõsast. Aastatel 1819- 1950 oli Paistu kihelkonna suurim vald Holstre vald, eksisteerides 131 aastat. Holstre oli üks ärkamisaja keskustest Viljandimaal 19 sajandil. Teada on palvekirjade algatamine, samuti ka Eesti Aleksandri kooli idee, selle sõnastas esimesena Pulleritsu koolmeister Jaan Adamson.

Tänasel päeval tegutsevad Holstres kool ja lasteaed, raamatukogu, Holstre- Polli Vabaajakeskus SA; Holstre ettevõtted tegelevad piimakarja- ja teraviljakasvatusega, puitparketi valmistamisega, alkoholi ja karastusjookide tootmisega, 2016. aastal taasavati kauplus, aastast 1997 tegutseb MTÜ Holstre Pere Selts ja rahvatantsurühmal „Kuremari“ täitub 14. tegutsemisaasta.

Looduslikult mitmekesine maastik järved, orud, mäed pakuvad häid sportimis- ja puhkamisvõimalusi: Holstre järveäärne puhkeala on korrastatud, võimalus ujumiseks, kalastamiseks, uuenenud on spordi-ja mänguväljak. Tegutsev külaselts ehk MTÜ Holstre Pere Selts on aktiivne kogukonna ühistegevuste edendaja, korraldaja ning projektide kirjutaja. 18. sajandist pärinev  Holstre magasiait on kasutusel külamajana.

Võrumaa: Lüübnitsa

Setomaa vald, Võrumaa

Külaelanikke: 40

Lüübnitsa on väike 635 aasta vanune küla Võru maakonna servas Pihkva järve ääres. Selle külaga lõpeb Euroopa Liit ja samas on see küla Setomaa värav.

Siin elavad sõbralikult õlg-õla kõrval koos nii eestlased, venelased kui setod. Elanikke on külas küll vähe, kuid see-eest hoiavad nad kokku, austavad erinevate kultuuride tavasid ja religioone. Koos peetakse eestlaste tähtpäevi ja õigeusu pühasid.

Küla põliselanikud kasvatavad Lüübnitsa sibulat ning püüavad kala ja hoiavad neid traditsioone au sees. Üle Eesti ja kaugemal piiri tagagi on tuntud ning väga populaarne iga aasta augustikuus toimuv Lüübnitsa sibula- ja kalalaat.