Siin saad tutvuda kõigist 15  maakonnast esitatud Aasta küla kandidaatidega!

Eestimaa Aasta Küla 2021 konkursi laureaat:

Harjumaa: Viskla küla

Kose vald, Viskla küla. Elanikke 91

Koduleht: visklakyla.wordpress.com

Viskla küla on esmamainitud 1379. aastal. Viskla küla on üks Kose valla 58. külast ja on üks aktiivsemaid. Esimene külavanem valiti 2004. aastal ja MTÜ Viskla Külaarendamise Selts loodi 2005. aastal. Viskla külas on 92 elanikku. 60-ndatel aastatel oli külas vilgas seltsielu, kuid 90-ndatel elasid külas peamiselt eakad. 2000-ndatel tuldi tagasi juurte juurde ja küla noorenes.

Vingemaid tuure hakkas külaelu võtma aastast 2004 ja üheskoos hakati korraldama ühisüritusi ja moodi läksid talgud. 2013. aastal valmis külaelanike eestvedamisel Viskla külakeskus. 2018. aastal valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kiikla, kus saab veidi üle 100 inimese korraga kiikuda. Viskla küla lööb meelsasti kaasa Kose valla ühisüritustel, teeb koostööd teiste MTÜ-dega ja panustab ka heategevusse.

Eestimaa Aasta Küla 2021 konkursi nominendid:

Valgamaa: Hargla kandi külad

Valga vald. Elanikke 292: Hargla küla 177, Kalliküla 26, Sooblase 34, Tsirgumäe 51, Tõrvase 4

Käänulise Mustjõe kallastel Eestimaa eeskojas Lätimaa tagakambri lähedal imeliste männimetsade ja maaliliste kuplite vahel elatakse julget ja isikupärast elu. Siin vaimustutakse endiselt kastestest suvehommikutest ja üllatuslikest suurvetest. Siin saab igaüks end unustada seni avastamata metsaradadele ja sukelduda privaatsete metsajärvede sügavusse. Meie inimestel leidub julgeid ideid ja jätkub visadust tegudeks.

Meil elatakse küll hajali, aga tegelikult ollakse päriselt koos. Meil on tugeva õlatundega seotud inspireerivat avarust, millega hoiame traditsioone ja loome leidlikke lahendusi. Me tunneme ja peame meeles oma kogukonna väärtust. Tegutseme, et meiega liituksid uued pered, kuid igatseme tagasi neidki, kes kunagi siit on läinud. Harglas oskame hinnata arukust, talupojatarkust, üksteist kuulata, kuid samas ka kaugemale näha. Harglalastena teame, et küla elujõud püsib, kui kõik meist seda üleval hoiavad.

Läänemaa: Soolu küla

Lääne-Nigula vald. Elanikke 21

Soolu küla asub Lääne-Nigula vallas Läänemaal, Haapsalust umbes 20 kilomeetri kaugusel jõhvikarikaste Tui raba ja Leidissoo veere peal.
Soolu küla on esmakordselt mainitud 1520. aastal Stipendia Szoszell nimega. Järgmised kirjalikud ülestähendused pärinevad 1725.-1726. aasta adramaarevisjonist ja 1798. a. August Mellini poolt avaldatud „Liivimaa kroonikas” oli küla nimepildiks Sosal kahe erineva eesliitega: Maa-Sosal ja Rootsi-Sosal.
Möödunud sajandi alguses oli Soolu küla näol tegemist sumbkülaga, kuhu kuulus 27 talu.
1997. aastal liideti Soolu külaga Rootsiküla ja osad talud Änniste külast. Sündis tänane Soolu oma ajalooliste kiviaedade ja tuulikute asemetega.
Peame väga lugu oma küla väärikast ajaloost ja vaatame huviga ettepoole, nautides küla uut ärkamist, vaimsust ja üha enam kokkuhoidvat kogukonda.

Pärnumaa: Kabli küla

Häädemeeste vald, Kabli küla. Elanikke 240

Kabli on väike armas rannaküla Pärnumaa lõunaosas Liivi lahe kaldal.Enim tuntud on Kabli suvitajate lemmikpaigana. Madal ja soojaveeline liivarand on armastatud puhkepaik lastega perede hulgas. Siit leiad rannaliival ja –niidul lookleva promenaadi, piknikupaiku, laste mänguväljaku ning suvekohviku. Rannapuhkuse kõrval pakub Kabli vaheldust ka ajaloo- ja loodushuvilistele. Kabli küla on kuulus oma kangete kaptenite- reederite poolest ja seda kinnitavad külaplatsile paigutatud mälestustahvlid ning jaala KAJA, mis on püstitatud siinrannas esimese kaugsõidupurjeka vettelaskmise 150. aastapäevaks.
Rannast vaid mõnesaja meetri kauguselt leiad Kabli Linnujaama, Kabli looduse õpperaja ja Kabli külastuskeskuse. Läheduses asuvad ka telkimisalad.

Jõgevamaa: Avinurme piirkonna külad

Mustvee valla Avinurme piirkonna 9 küla. Elanikke 459

Piirkonnana toimetab koos endise valla 9 küla. Valitud on 6 külavanemat ja kaks külaesindajat, üks küla nõukogu. Parim meie tegevuses on koostöö külade vahel läbi mitmete ühisprojektide nagu Suvetuur 1 kuidas elad küla? ja Suvetuur 2 Kaunid koduaiad, 10 lugu Eesti 100 aastasest ajaloost 10 külas, Suveõhtujutud 9 külas (mis tunnustati maakonna parimaks projektiks), Kriisikäitumise juhend külaelanikele, kahe generaatori soetamine külade ühiskasutuseks. Ühine taotluse koostamine omavalitsusele tegevustoetuseks. Regulaarsed töökoosolekud koos OV ametnikega kasulike, oluliste inimestega külade jaoks. Piirkonna kogukonnakogu asutamine.

Hiiumaa: MUHV külade piirkond

Hiiumaa valla Emmaste osavald. Muda, Ulja, Harju ja Valgu külad. Elanikke 170

Koduleht: www.muhv.ee

Külaselts MUHV külade piirkond asub Lõuna-Hiiumaal, Emmaste osavallas ja koondab nelja küla, Muda, Ulja, Harju ja Valgu, elanikke. 1. jaanuari 2021 seisuga elab külades 170 inimest. Kuigi rahvaarv ei ole võrreldav 20. sajandi keskpaigaga, mil piirkonnas töötas 2 algkooli, mitu poodi ja ettevõtet reformvooditööstusest saekaatriteni, pakub piirkond endiselt turvalist ja toetavat elukeskkonda. Külad asuvad kahe riigimaantee ääres, mis tagab hea ühenduse nii saare erinevate keskuste kui pealinnaga.
Ühistesse ettevõtmistesse nagu talgupäevad, ühepäevakohvikud, õpitoad jm panustavad nii püsielanikud kui suvehiidlased. Külade kokkusaamiskohaks on Valgu seltsimaja, endine kolhoosi söökla, mis täna pakub võimalust teha kiire interneti toel kaugtööd või korraldada erinevaid üritusi. Kindlasti on siinsamas mänginud ka meie piirkonnale kõige rohkem tuntust toonud Muda külast pärit Torupilli Juss.
Rõõmu teeb, et järjest enam leiavad küladesse tee tagasi piirkonna noored, keda vahepeal kool ja tööelu kaugemale viinud.

Tartumaa: Kirepi küla

Elva vald, Kirepi küla. Elanikke 141

Koduleht: kirepikyla.blogspot.com

Kirepi küla asub Tartumaal, Elva vallas, Elva ning Rõngu vahel. Kirepi on 141 elanikuga hajaküla, mis asetseb laialt kahel pool Jõhvi-Tartu-Valga maanteed.

Kirepis on ägedate ideede ja tohutu teotahtega aktiivgrupp. Hoolitame elanike turvalisusest ning suurte eesmärkide saavutamise nimel koopereerume naaberküladega. Küla kogukonnal on välja kujunenud tihe koostöö Elva valla ning Rõngu rahvamajaga. 

Kohalikud ja lähiümbruse inimesed võtavad heal meelel osa korraldatavatest üritustest, läbi mille kestab ka põlvkondade vaheline side. Oleme viimastel aastatel silma paistnud nii üle-Eestiliselt kui Euroopa mastaabis, kuna meie ägedate algatuste kaudu valmisid Tartu-Valga maantee äärde lõbusad sildid „Ohhoo, Ihhii, Ehhee, Juhhuu” ning suutsime kuue päevaga püstitada Euroopa saunamaratoni rahva lemmiksauna. Vahva on teada, et peamiseks planeeringuseltskonnaks on külas naised, ent üha enam lükkavad asju käima ka nende kaasad.

Kirepi küla on olnud Elva valla aasta küla 2018 ja 2019 ning Tartumaa aasta küla 2020.

Saaremaa: Nasva alevik

Saaremaa vald, Nasva alevik. Elanikke 396

Nasva kaluriküla sündis 19 sajandi algul üle nasvade kulgeva postimaantee äärde ja Saaremaa veerohkeima jõe kallastele. Nasval on mitmekülgne side veega: see külgneb lõunast merega ja põhjast Mullutu-Suurlahega ning läbi küla voolab 3,7km pikkune kahtepidi voolav Nasva jõgi.

Nasva peamine tegevusharu on seotud kalanduse ja merendusega ning läbi ajaloo on külal olnud väga tugev kogukondlik tegevus ja ühtekuulumine. Varasemalt oli Nasva jõe kaldal kaks kõrtsi, üks ühel pool teine teisel pool jõge. Üle 80 aasta tagasi aga sai küla kogunemiskohaks Nasva klubi ja on seda siiani. Kuigi elanike arvu kasvuga muudeti küla formaalselt alevikuks, on see rahva südametes siiski säilinud aktiivse ja toimeka kalurikülana. Nasval on väga palju ettevõtteid, kes on lahkelt nõus panustama kogukonna arengusse – töökohti on siin umbes sama palju kui elanikke. Nasva on kiire arenguga elujõuline kaluriküla, täis positiivseid ja ettevõtlikke inimesi, kes peavad oluliseks meie kultuuripärandi hoidmist ning edasi andmist. Meitel on hea elada!

Raplamaa: Adila ja Pihali külad

Kohila vald, Adila ja Pihali külad, elanikke kokku 171

Adila ja Pihali külad on jõudsalt koos tegutsenud ja külasid arendanud ning seeläbi ka valla arengusse panustanud aastast 2006, mis asutati MTÜ Adila ja Pihali Küla Selts. Seltsis tegutseb viie liikmeline juhatus, 35 aktiivset seltsi liiget ning mitmed vabatahtlikud. Oleme väga uhked ja õnnelikud, et meie külas on väga palju vahvaid ja aktiivseid lapsi, kes soovivad samuti panustada küla arengusse. Seetõttu oleme algatanud ka Adila ja Pihali Küla Lastekogu, mis annab kõigile lastele veelgi suurema võimaluse olla kaasatud küla tegemistesse.

Külas toimub aastaringselt mitmeid vahvaid üritusi ja ettevõtmisi (jaanipäev, külapäev, vastlapäev, nõiatrall, koristustalgud, tervisepäev “Adila-Pihali liigub”, ühised väljasõidud jne), kuhu on oodatud kõik huvilised. On märgata, et külainimesi ei heiduta vihm ega tuul ning vaatamata ilmale osaletakse üritustel sellegipoolest aktiivselt – kõik saab tehtud nägu naerul! Ürituste korraldamisesse on kaasatud kohalikud ettevõtted ja organisatsioonid (näiteks kohalikud noortekeskused), mis tõstab seeläbi teadlikkust meie valla võimalustest ning on loonud väga hea koostöövõrgustiku.

Külaseltsi juhatuse liikmed käivad iga-aastaselt erinevatel koolitustel, õppesõitudel ja koosolekutel, et koguda tarkusi, mida küla arengusse panustada. Samuti on küla esindajad liikmed Kohila valla tervisenõukogus ning Raplamaa Külade Liidus, panustades ülevallalistesse tervist edendavatesse tegevustesse ning maakondlikul tasandil külade arengusse. Meie moto on, et “Ühtsuses peitub jõud – üheskoos suudame rohkem!”

Lääne-Virumaa: Uhtna küla

Rakvere vald, Uhtna küla. Elanikke 323

Uhtna asub Lääne– Virumaal, Rakvere vallas. Oma tugevuseks peame, et meil on kool, lasteaed, hooldekodu, raamatukogu, noortekeskus, kauplus ja erinevad tööstusettevõtted. Kokku moodustab see aktiivse kogukonna. Meil on rikas kultuurielu, pikaajalised traditsioonid- naisrahvatnts, naiskoor, mandoliinide orkester, naisseltsing ning tugev koostöö erinavate instantside vahel.

Sportimisvõimalusi kasutavad meie inimesed igal aastaajal aktiivselt, nii virgestusväljakul, rulaplatsil, discgolfipargis, jõusaalis kui ka talvistel suusaradadel. Ühisüritustest populaarsemad on vastlapäeva tähistamine kui ka teised tervistavad ettevõtmised (loengud, töötoad jne.)

Viimaste aastate traditsiooniks on kujunenud Vaba Rahva Tants 20. augustil ja 24. veebruaril lipuheiskamine külaväljakul. Tunneme rõõmu, et meie inimesed väärtustavad kodukoha tegemisi, jäänud truuks oma juurtele ja panustavad Uhtna kandi arengusse.

Viljandimaa: Metsküla

Põhja-Sakala vald, Metsküla. Elanikke 162

Koduleht: metskula.ee

Metsküla aastast 1583. Metskülas on heade mõtete ja tegudega kokkuhoidev kogukond. Meile on tähtis koos tegutsemine ja uue loomine. Traditsiooniks on saanud talgupäevade ja iga-aastaste meeleolukate jaaniõhtute korraldamine. Meil ei ole enam kooli, poodi ega rahvamaja, kuid meil on avalikus kasutuses oleval maa-alal vabatahtliku koostöö ja annetuste toel valminud varjualune, uhke külakiik, laste mänguala ja korvpalli mänguplats.

Metsküla on looduskaunis, heakorrastatud, erilise auraga paik, kus on hea elada ja lastel kasvada. Paljude meie inimeste kodud on leidnud tunnustust valla Kauni kodu konkurssidel, kaks talu on saanud ka Eesti Vabariigi presidendi tunnustuse.

Metsküla hoiab oma rikkalikku ajaloo- ja kultuuripärandit. Tänu kodu-uurijate (Endel Rösler, Vaike Birk, Leonhard Pruus, Ako Luts) tegevusele on kogutud hulgaliselt materjale, millest ammutada teadmisi minevikust ja mõtestada olevikku. Neid materjale kajastatakse alates 1995. aastast külalehe „Metsküla Elu“ vahendusel.

Ida-Virumaa: Kauksi ja Kuru külad

Alutaguse vald, Kauksi ja Kuru külad

Elanikke 115

Kauksi ja Kuru küla asuvad Peipsi põhjakaldal Alutaguse vallas. Külad asuvad kõrvuti ja elanikud suhtlevad omavahel tihedalt, seetõttu on külade koostegutsemine loomulik. Püsielanikke on külades kokku 115, kuid Peipsi-äärse puhkepiirkonnana kasvab suvel elanike arv vähemalt kaks korda.

10 aastat tagasi asutatud MTÜ Kauksi Külaselts juhatus täidab täna külavanema rolli. Nende aastate jooksul on seistud selle eest, et hoida ja suurendada kogukonna ühtekuuluvustunnet läbi ühistegevuste, on parendatud külakeskkonda heakorratalgute ja uute postkastide paigutamisega ning seistud külaelanike ja piirkonna eest nii liigse raide kui ka bussipeatuste teemal.

Oleme uhked oma külade üle!

Järvamaa: Käru alevik

Türi vald, Käru alevik

Elanikke 365

Käru on väike alevik Järvamaal Türi valla ääremail, ümbritsetud rabadest ja metsadest. Türi valla ja Järvamaa koosseisu kuulub Käru alates 2017.aastast. Käru alevit läbib Tallinn-Viljandi raudtee, millel on oluline koht Käru aleviku tekkes.

Kärus on põhikool kooliklasside ja lasteaiarühmadega, kirik, kalmistu, raamatukogu, kõrts, muuseum, perearstikeskus ja apteek, rahvamaja koos noortetoaga, paisjärv, terviserada koos spordi- ja mäguväljaku ning parkuurirajaga.

Käru inimesed moodustavad kokkuhoidva kogukonna, mis kannab põlvest põlve kohaliku elu väärtusi nii elukeskkonna, kultuuri kui spordi osas.

Kogukonnaga koostööd teevad mitmed kohalikud ettevõtted nagu Käru Südamekodu, Toosikannu Puhkekeskus, Vexon Auto OÜ, Traageldaja OÜ, Piperon OÜ.

Põlvamaa: Leevaku kandi külad

Räpina vald, Leevaku, Saareküla, Toolamaa, Jaanikeste küla

Elanikke 278

Eesti kagunurgas on üks väike küla jõe ja korstna vahel – Leevaku! Võhandu jõgi koos hüdroelektrijaamaga on tänu Juhan Smuuli „Järvesuu poiste brigaadile“ aastate eest toonud Leevaku külale tuntust kaugemalgi kui Põlvamaal.

Hetkel teatakse Leevakut rohkem viktoriinides esineva küsimuse „Kus asub kõige pikema korstnaga saun?“ järgi. Nii paelub peagi 100 aastaseks saav punastest tellistest endise tellisikivivabriku korsten möödasõitjate pilke. Mõlemad küla sümbolid annavad aimdust aga sellest, et 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli Leevakul eesrindlik tööstus: sae- ja jahuveski, riidevabrik, telliskivivabrik; vallakeskus, kool, kõrts ja pood. Praegu võib aga Leevaku küla iseloomustada kui kauni loodusega elukeskkonda, kus põimuvad ajalooline pärand ning külakogukonna järjepidev soov ise oma heaolu joaks midagi ära teha.

Leevaku küla selts asutati 2001 aastal koos külavanema valimisega, aastast 2009 aitab küla ühistegevusi vedada ja rahastust leida küla seltsist välja kasvanud MTÜ Leevakk. Külavanem,  küla selts ja MTÜ Leevakk tegutsevad harmoonilise koosluses ühiste eesmärkide nimel. Meie küla iseloomustavad pikaajaliste traditsioonidega tegevused: 21 aastat järjest oleme igal suvel sõitnud külaga õppereisile, pidanud jõulupidusid, vastlapäevi, perepäevi ning hoidnud avatuna hüdroelektrijaama muuseuminurka, lisaks on meil Leevaku küla bänd.

Võrumaa: Luhamaa nulga külad

Setomaa vald, Luhamaa nulk

Elanikke 129

Luhamaa nulga moodustavad ajaloolise Riia-Pihkva kivitee ääres asuvad 17 küla. Täna on jäänud see Seto kultuuriruumi saareke omaette ülejäänud Setomaast – ühel pool Eesti-Vene kontrolljoon, teisel luterlik Võrumaa. XX saj. algusaastetel jõudis Setomaale arvukalt rahvaluulekogujaid, kellest mitmed on märkinud, et Luhamaa elanikud paistavad muu Setomaaga võrrelde silma arenenuma eluviisi ja ärksama mõtlemise poolest.
Tugev kogukondlik ühtehoidmine, kodanikuaktiivsus ja arvukad koostegemised iseloomustavad tänaseid Luhamaa inimesi. Viimased 15 aastat on külaelu vedanud MTÜ Luhamaa Külaselts.

Kogukonna algatusel on nimesiltidega tähistatud kõik nulga külad, rajatud esinduslik külaplats, kuhu selle aasta sügiseks valmib uus külamaja. Külamaja ehitamine sai teoks tänu külaseltsi aastatepikkusele järjekindlale asjaajamisele ja Setomaa omavalitsuse rahalisele toele.
Möödunud aastasse jääb Luhamaa õigeusu kiriku välisvoodri vahetamine ja välisvalgustuse paigaldamine, mis tehti suuresti kogutud annetuste ja ühiskondliku tööga.
Uue algatusena on ette võetud Luhamaa Pritsimaja projekteerimine.