Aasta küla 2017

Aasta küla 2017 kandidaadid

Laureaat kuulutatakse välja Eesti Külade Maapäeval 4. augustil, Viljandimaal.


HIMMASTE KÜLA

Põlva vald, Põlvamaa

Elanikud: 2017 aasta seisuga elab külas 518 inimest (266 meest ja 252 naist).

Koduleht: https://www.facebook.com/MTÜ-Himmaste-201835409918682/

Peaaegu 380 aastat vana Himmaste on täna nooruslik ja aktiivne küla Eestimaa kagunurgas, Põlva maakonnas, Põlva vallas.

Laiemalt tuntuks teevad küla asjaolud, et siin sündis Jakob Hurt ja külas asuvad ajaloolised Himmaste allikad. Küla paikneb Põlva linna külje all omades viimasega ühist piiri ja on linnaga ühendatud nii rekonstrueeritud maanteed, kus on  äsja valminud valgustatud kergliiklustee. Himmaste paiknemine linnale nii lähedal, loob omakorda meeldiva sümbioosi erinevatest võimalustest. Ühtpidi on külas elukeskkond rahulik, traditsioonilise külaelu laadne, teistpidi annab linna lähedus võimaluse saada lihtsalt osa linnas toimuvast ja ka teenused on käe-jala juures. Külas on aktiivsed inimesed, kes löövad kaasa kohapeal toimuvatel üritustel ning esindavad edukalt küla ka üle valla toimuvatel spordipäevadel ja muudel ettevõtmistel. Tegutsevad mitmed ringid ja kollektiivid, aktiivne tegevus käib laste ja noortega külakeskuses tubli raamatukoguhoidja eestvedamisel. Himmaste küla südameks on Raamatukogu-Külakeskus, koos selle ees paikneva külaplatsiga. Külaelanikele aktiivseks vaba aja veetmiseks ja lastele tegevuse pakkumiseks on külaplatsile rajatud laste mänguväljak, kõvakattega korvpalliplats, lõkkeplats ja skatepark. Külla on ehitatud lisaks skatepargile noortele maastikurattaga sõitmiseks park – Himmaste Dirt Park ja ehitamisel on uus võrkpalliplats ning kavandamisel on laululava ehitus. Küla arendamist veab kohalik külaselts MTÜ Himmaste, kelle jõupingutused küla muutmisel atraktiivseks ja mõnusaks elupaigaks on juba vilja kandnud- küla elanikkond on tasapisi taas hakanud suurenema ja ka noorenema.

 

Pilt: Himmaste lätted (Mati Leet)


JÄRVERE KÜLA                                                 

Sõmerpalu vald, Võrumaa

Elanikud: 198 elanikku, enamus on keskealised ja vanemad. Küla tegemistes löövad sageli kaasa Võru linna ja naaberpiirkondade elanikud.

Järvere küla on väga ühtehoidev. Koos otsustatakse, koos pidutsetakse ja koos sporditakse ja ühiselt lahendatakse mured. Järvere küla asub Võrumaal Sõmerpalu vallas looduskaunis kohas Vagula järve kaldal. Järve kaldal asub korrastatud supelrand ja 16-kohane paadisadam.

Külas asub ka kaitsealune Järvere mõisa park (puhkeala), kus on võimalik mängida võrkpalli, grillida, pidada väliüritusi ja kosutada keha värske allikaveega. Küla pärliks on ainulaadne ja omapärane bussipeatus, mis kõigile möödasõitjatele silma jääb.

Kui küla memmekese maja ajahambale alla vandus, ehitasime kogukonnaga uue sooja majakese koos uue küttekoldega. Järveres ei ole keegi üksi!

Pilt: Järvere, Võrumaa


KAISMA KÜLA

Vändra vald, Pärnumaa

Elanikud: Kaisma külade piirkond ( 7 küla) ~ 450 inimest

Koduleht: http://kaismarahvamaja.edicypages.com, https://www.facebook.com/KaismaVosateater

Kaisma külade piirkonnas on Kaisma rahvamaja, kus tegutsevad erinevad taidlusringid, külakeskuses paikneb Kergu Lasteaed- Algkool, raamatukogu, saun, jõusaal, söökla. Meil on imeilus Kaisma Suurjärv, kus pakutakse erinevaid puhke ja majutusteenuseid. Meil on kolm aktiivsemalt tegutsevat MTÜ- d. MTÜ Kultuuriselts „Kerkau“ MTÜ Kaisma jahiselts ja MTÜ Kaisma Suurjärve Puhkeala.

Vaatamisväärustest on meil Kergu Sinaiida kirik ja Rahvamajas asuv muuseumi tuba ja Kaisma Suurjärv koos matkarajaga.

Pilt: Kaisma küla


KÄRDE KÜLA

Jõgeva vald, Jõgeva maakond

Elanikud: Kärde külas elab kokku 108 inimest. Suviti on külas lisaks ca. 20 last vanavanemate juures ning suvitajaid ca. 4.

Koduleht: www.kardekula.eu

FB: https://www.facebook.com/kardekula/
Kärde küla on esmakordselt mainitud 1411. aastal. Kärde on rahvusvaheliselt tuntud kui rahu sõlmimise koht Rootsi ja Venemaa vahel, 21.juunil 1661. Eesti vanima, põllumajandusliku uurimisasutuse, Tooma Sookatsejaama tekkega. 1910. aastal sai Kärde ja Toomakülast ühise tootmise üksus, tekkisid küladevahelised partnerlussuhted. Kahe küla käekäik, majanduslik areng ja inimeste elu-olu on olnud sellest hetkest tihedalt teineteisega seotud kuni tänapäevani. Kärde küla asub Endla looduskaitseala serval, Kärde mäe jalamil, mistõttu loodus on siin imeilus ja vaheldusrikas. Kunagisest Kärde karjamõisast on järel park, talli-ja valitsejamaja. Mõisa pargis asuvad Rahumajake, muistne kalmistu ja kaev. Küla ja mõisa põnev ajalugu on kirja pandud raamatutes “Kärde küla talud 1921-2011” ja “Kärde mõisast Tooma Katsebaasini” Miili ja Marve Millendi poolt. Kui 1970 aastal elas külas 180 inimest, siis praeguseks on elanikke 108. Küla tunnuslause „Siin elab rahu“ räägib iseenda eest. Külaelu arengusse on suure panuse andjaks 2010 aastal asutatud MTÜ Kärde Küla Selts, kus aktiivseid liikmeid 37. Kärdes asub koduaed, mis sai Eesti Vabariigi presidendilt tunnustuse „Eesti kaunis kodu 2013“.

Pilt: Kärde küla


KELVINGI KÜLA            

Viimsi vald, Harjumaa

Elanikud: 490 elanikku, neist u. 200 lapsed/noored.

Kelvingi küla hakati rajama 1993 a. Vene sõjaväe kasutuses olnud ruudukujulisele mereäärsele maa-alale, mis kolmest küljest piirneb metsaga. Juba 10 a. hiljem oli tühja platsi asemel igati kena valmis küla.

Vaatamisväärsustest on meil Kelvingi laht, kaunis Kelvingi kiigeplats, ENSV aegne 3-korruseline tordikujuline sõjaväe lasketiiru-maja, millel uus elu (lasteaed, noortetuba). Tuntumad elanikud on meil : eurolaulik Dave Benton, maadlustreener Henn Põlluste, purjetaja Karl-Martin Rammo, Linnar Viik ja 3 laevakaptenit: Kollo, Kass, Neem.

Pilt: Kelvinglased oma tehtud memmedega Estonia ees presidendi külalisi rõõmustamas


KIRBLA KÜLA

Lihula vald, Läänemaa

Elanikud: 2.12.2016 seisuga oli külaelanike arv 161.

Koduleht: https://www.facebook.com/kirblakyla/

Kirbla küla mainitakse esimest korda 1518. aastal Läänemaa vakuraamatus Kirpevere nime all. Geoloogiline ja arheoloogiline vaatamisväärsus on Kirbla mägi, mis tõuseb 33 m kõrgusele ning millel on kuus kivikalmet ja muistne asulakoht. Huvipakkuv on maantee lähedal asuv aluspõhja kõrgendik – Kirbla astang. Kirbla üheks vaatamisväärsuseks on ka Kirbla kirik, mis on ehitatud 16. saj. algul ja on Eesti üks väiksemaid kivikirikuid (pikkus 30 m, laius 11 m). Kirik on väikseim ühelööviline hilisgooti stiilis kirikuhoone Eestis. Kirbla külas asub ka arhitektuuri- ja ehitusmälestis: Kasari vana sild, mis oli 1904. aastal valmides maailma pikim raudbetoonsild (307,8 m pikkune). Sild on kaetud munakiviteega, mida praegusel ajal kasutatakse jalakäijate sillana.

Pilt: Kirbla küla


KURISTE KÜLADE PIIRKOND

Käina vald, Hiiumaa

Elanikud: Püsielanike on valla elanike registri järgi 01.01.2017 seisuga 145.1-7 aastasi on 6, 8-18 aastasi on 10, 19-60 aastasi on 88 ja üle 60 + on 41. Suvel suureneb elanike arv mitmekordseks.

Koduleht: www.kuriste.ee

Külade piirkonnaks on ühinenud Ühtri, Taterma, Kuriste, Aadma, Ligema ja

Lelu külad. Meie külad asuvad süda- Hiiumaal hajaasustusena, jäädes tavalistest turismimarsruutidest eemale. Oleme säilitanud oma külaelu, kus elavad püsielanikud ja toimetavad väikeettevõtted, põllumajandus talud. Kõigist neist, kes meile elama tulnud või suvekodu muretsenud, on saanud külade patrioodid, see maalapike läheb kõigile hinge, usume, et meil on oma aura, mis soodustab ettevõtlike ja vaimsete huvidega inimeste tulekut ja jäämist. Külade keskmeks on kujunenud Kuriste seltsimaja koos Kuriste EAÕK kirikuga, kui selts koondab põhiliselt piirkonna elanikke siis kirik on liitnud inimesi üle terve saare.

Meie vaatamisväätusteks on Kuriste kirik koos kiviaiaga, Kuriste seltsimaja, Ühtri endine koolimaja, Ühtri kuivati, Aadma mõis. Meie piirkonna kuulsaim mees oli Ühtri külas sündinud kunstnik Ülo Sooster kelle piltide koopiad on ka seltsimajas üleval. Lelu külast oli pärit luuletaja ja kirjanik Esta Aksli, Lelu külast on pärit kirjanik Mari Saat kes ka praegu aeg ajalt koos Raul Meelega meil külas käib.

Pilt: Ida-Virumaa noorte kontsert Kuristes.


LÄSNA-LOOBU KÜLA

Kadrina vald, Lääne-Virumaa

Elanikud: Läsna-Loobu külas kokku 89 inimest, suvehooajal lisandub umbes 20 inimest.

Koduleht: http://www.facebook.com/lasnaloobu

Esimese teate Läsna ja Loobu külast annab Taani hindamisraamat 13.sajandil. Olgugi, et Läsna ja Loobu on naaberkülad Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, on nende külade elanikud justkui üks suur pere. Meie inimeste ühendajaks Läsna rahvamaja, mis liidabki Läsna Loobuga ning veel teistegi naaberküladega, moodustates ühise kultuurse ja tööka kogukonna. Meie küla on tuntud aktiivse seltsitegevuse poolest. Pärast rasket päevatööd leiavad kõik aega ja tahtmist tegeleda millegagi, mis on hingele – olgu see osalemine käsitöö õpitoas, näiteringis või laulukooris. Läsna-Loobu külas areneb põllumajandustootmine ja loomakasvatus, esindatud on hobused, kitsed, lambad kui ka kõikvõimalikud väiksemad koduloomad. Meid ümbritsevad metsad, jõed ja järved – ilusamat kodupaika on raske leida. Me oleme küla, kes on uhke selle üle, kes nad on ning kust nad tulevad. Meie küla rikkuseks on meie inimesed. Meie esivanemad on meile loonud imelise elupaiga, millest iga Läsna-Loobu küla elanik hoolib, seda hindab ja hoiab!

Pilt: Läsna külateatri trupp etendusest “Kõrboja peremees”. Suvi 2016.


LÜGANUSE KÜLA

Lüganuse vald, Ida-Virumaa

Elanikud: Kokku Lüganusel elanikke 453 sh. 0-6 aastaseid 26, 7-18 aastaseid 54, 19-64 aastaseid 369 ja 65 aastaseid ja vanemaid 104.

Koduleht: www.facebook.com/lyganuse

Lüganuset mainitakse esmakordselt 13 sajandil “Taani hindamisraamatus” (Lygenus).

Oma 45 adramaaga oli tegemist Virumaa ühe suurema külaga. Pikkade põllumajandustraditsioonidega Lüganuse asub Virumaa südames tööstuslinnadevahel kauni Purtse jõe kaldal. Tugeva eestlaste kogukonnaga Ida-Virumaa küla on mõnusaks elupaigaks 453 inimesele. Külal on pikk ajalugu, haridust antakse alates 1694 aastast, tänaseni tegutsev segakoor loodi 1855. Külaelu edendamiseks loodi 2007 aastal aktiivselt tegutsev Lüganuse Küla Selts, mis pälvis 2016 aastal Ida-Virumaa aasta vabaühenduse tiitli, valiti Lüganuse valla aasta tegijaks ning oli Ida-Virumaa aasta tegija nominent.

Pilt: Lüganuse küla


PEDJAMÄE KÜLA

Otepää omavalitsus, Valgamaa

Elanikud: 2017. aasta seisuga on Pedajamäe külas rahvastikuregistri järgi 87 elanikku. Lapsi on meil aastaringselt 23, suveperioodil lisandub veel kümmekond. Oleme piirkonnas keskmise vanuse poolest kõige nooremate elanikega küla.

Koduleht: https://www.facebook.com/pedajamae/

Pedajamäe külas on 38 suitsu, suviti saavad need mõningase lisa. Meil on viis järve ja järvekino. Siinsed metsad annavad lähiümbruse parimat seenesaaki. Küla mägistel aasadel söövad rohtu 15 lehma, 22 hobust ning kepsutavad ringi 14 lammast ja 23 last. Mehed on meil väga sportlikud ning naised toredad ja tegusad. Kvaliteetsest elukeskkonnast annab tunnistust elanike pidev kasv. Pedajamäe külla saabujaid tervitab roosiaed oma joovastava aroomiga ning külast lahkujatele anname kaasa sõõmu kopsurohtu.

Pilt: Pedajamäe rattamatk


RAKKE KÜLADE PIIRKOND

Rannu Vallavalitsus, Tartumaa

Elanikud: 0-6 aastased – 9; 7-18 aastased – 7; tööealised – 54; pensionärid – 39

Koduleht: Fb – Rakke Külaselts – https://www.facebook.com/groups/850301911667180/?fref=nf

Väike-Rakke ja Suure-Rakke külad asuvad Rannu vallas Tartumaal. Külade piirkond on arenev ja pakub võimalusi nii täiskasvanutele, kui lastele mõnusaks elamiseks ning vaba aja veetmiseks. Üritused on organiseeritud alati nii, et kaasatud oleks kõik sihtgrupid. Koostöö kohaliku omavalitsuse ja kohalike ettevõtjatega on väga hea. Meil on omanäoline külaplats metsa all, kuhu on oodatud kõik sihtgrupid koos aega veetma. Meie küla rahvas hoolib üksteisest. “Märka, hooli, abista!” on meie küla elanike moto ja sellest me ka oma tegevustes lähtume.

Pilt: Kui on külapidu, siis vanust ei küsita. (Rakke)


RASSI KÜLA

Türi vald, Järvamaa

Elanikud: Külas elab 01.01.2017 seisuga 32 püsielanikku, nende hulgas on lapsi vanuses kuni 16 aastat 8, noori vanuses kuni 30 aastat 5, pensioniealisi samuti 5. Kõige suurem on 31 kuni 63 aastaste osakaal, kokku 12 inimest, nende hulgas rohkem on mehi. Lisaks püsielanikele kuuluvad küla elanike hulka 8 nn. hooajalist inimest, kes on ostnud omale maakodu ja käivad kohal aastaringselt nädalavahetustel.

Koduleht: https://www.facebook.com/groups/512641178942248/

Rassi küla asub mitte kaugel mandri-Eesti keskpunktist, Viljandimaa ja Pärnumaa piiride ristumise vahetus läheduses. Küla paikneb Saarjõe kaitsealal põlislaante ja rabade keskel, 24 km Türi linnast lõunas. Tänu ümbritsevatele metsadele võib seda 14 suitsuga küla pidada lausa eriliseks – siin puudub kohati mobiili- ja Internetilevi ning ka liinibuss käib siin vaid kord nädalas. Samas asub siin metsade sees mitmeid põnevaid paiku – Rassi kabelimäed, Kabala metskonna park ca 50 erineva puu- ja põõsaliigiga, Tagametsa jahiloss (kuulub Eesti Skautide Ühingule), Tõrvaaugu puhkekoht koos 1997. aastal taastatud tõrvapõletusahjuga, 1985. aastal omaaegse kultusfilmi „Põrgupõhja uus vanapagan“ võtete paigale rajatud Vanapagana metsaonn, mälestussammas Eesti metsavendadele, taastatud metsavendade punker jne. Ümbruskonna metsi läbib ca 8 km pikkune Saarjõe matkarada. Ühistegevusest on Rassi küla elanikud aga lugu pidanud juba kaua aastaid, näiteks Tõrvaaugu metsa- ja matkapäevi on siin järjepanu korraldatud juba 23 aastat. Lisaks korraldatakse iga-aastaselt heakorratalguid, tähistatakse üheskoos rahvakalendritähtpäevi (sh jõulupidu talvises metsas), kogutakse külakroonikat, korraldatakse küla ajaloo päevi, osaletakse ülevallalistes külade ettevõtmistes jne. Külavanemat ei ole valitud, kuid ühistegevust korraldab 2008. aastal asutatud Rassi külaselts, kuhu kuulub 21 inimest. Seltsi juhib 3 liikmeline juhatus. Küla üldine väljanägemine on vaatamata oma hajutatusele vägakena. LEADER programmi toel valmistati ja paigaldati 2010. aastal Rassi küla taludele ühesuguse kujundusega immutatud puidust talusildid, mis lihtsustavad külaliste ning ka Päästeameti ja Kiirabi orienteerumist külas.Juba samal 2010. aastal tunnistati Rassi küla Türi valla aasta külaks.

Pilt: Rassi küla jõulud


ROOBAKA KÜLA

Leisi vald, Saaremaa

Elanikud: Aastaringselt elab külas ~50 inimest, suvekuudel 104. 0-18 aastaseid 30, 18-30 aastaseid 11, 30-50 aastaseid 30, 50-… 33 inimest.

Koduleht: https://www.facebook.com/roobaka.kula

Roobaka on kena küla kenade inimestega! Meie küla asub Saaremaal Leisi asulast 7 kilomeetri kaugusel Orissaare poole sõites. Külas on 25 suitsu. Roobaka küla esmamainimisest saab 2017 aastal 498 aastat. Meil on palju noori peresid ja lapsi. Suviti on Roobakas koos mitmed põlvkonnad Põlvamaalt Järvamaani. Meie küla elab tänu tegusale kogukonnale. Roobaka on küla, mida ei unustata!

 

Pilt: Roobaka küla (Manus Masing)


SÜRGAVERE KÜLADE ÜHENDUS

Suure-Jaani vald, Viljandimaa

Elanikud: Sürgavere külade piirkonna külades elas 2015. aasta seisuga 572 inimest, sh Sürgaveres 347, Epras 71, Kabilas 63, Keritas 54, Munsil 37.

Sürgavere külade ühendus asub Sakala kõrgustiku põhjaosas Viljandimaal. Sürgavere küla on piirkonna kõrgeim, asudes Sürgavere mäe (128 m) tipus, mis on Sakala kõrgustiku kõrgeim põhjapoolne tipp. Esmakordselt on Sürgaveret mainitud kirjalikes allikais 1583. aastal. Mõis rajati siia 17. sajandi keskpaiku. 1921. aastast tegutseb mõisahoones Sürgavere kool ja 2004. aastal kolis mõisasse ka lasteaed. Tänane Sürgavere on hästi korrastatud haljasalade ja pargiga asum. Külaseltsi initsiatiivil taastati 2008. aastal Sürgavere mõispargi ümber 600 meetrit kiviaeda. 2006. aastal renoveeriti küla keskel asuv purskkaev. Sürgavere piirkonda kuulub viis küla, mida koondab ja mille elanike huvide eest seisab 2005. aastal loodud MTÜ Sürgavere Küla Selts. Külaselts esindab kogukonda nii suhtluses vallavalitsuse kui ametiasutustega, osaleb valla külade ümarlaual ning seisab hea kohapealse elukeskkonna arendamise eest, edendades küla- ja seltsielu.

Pilt: Külaliigutajad Sürgavere Küla Selts MTÜ 10. sünnipäeval.


TEENUSE KÜLA

Märjamaa vald, Raplamaa

Elanikud: Alalisi elanikke on 81 (s.h. kuni 18a. lapsi 3 ja täiskasvanuid 77), on elanikke kellel puudub kohalik sissekirjutus, kuid elavad siin pidevalt. Suvisel ajal lisandub lisaks kohalikele veel paarkümmend inimest.

Facebookist MTÜ Teenuse Naiste Ühendus: https://www.facebook.com/MT%C3%9C-Teenuse-Naiste-%C3%9Chendus-1460460857526851/?fref=ts

Facebooki avalikust grupist Teenuse: https://www.facebook.com/groups/1417923761794338/?fref=ts

Märjamaa valla kodulehelt: http://marjamaa.kovtp.ee/teenuse

Teenuse küla asub Lääne-Eestis, Rapla maakonna Märjamaa valla läänepoolses osas. Teenuse küla (Stenhusen) esmamaining 1456.a. Küla on tihedalt seotud mõisaga, mis on asunud siin 1560 aastast. Teenuse mõisast pärineb maalikunstnik Friedrich Ludvig von Maydell, kelle auks on mõisa seinal tahvel ja eelmisel aastal paigaldasime mõisa ette nimelise pingi. Mõisas on tegutsenud rahvamaja, on olnud ja on ka praegu meie piirkonna ürituste korraldamise ja läbiviimise kohaks. Teenusel avati 1845 aastal kool, mis töötas Teenuse mõisas 1924. aastast kuni sulgemiseni 1996. aastani. Eesti üks vanimaid tehnikaajalooliselt väärtuslikke raudbetoonsildu valmis 1908. aastal. Meie küla iseloomustab maagiline number kaks. Meil on kaks silda, kaks jõge, kaks bussijaama, kaks Märjamaa vallale kuuluvat hoonet – mõis ja ait-kuivati. Teenuse keskus on heakorrastatud ja ilusa loodusega. Teenuse küla sai Märjamaa valla 2015a. heakorrakonkursil Aasta külaks.

Pilt: Küla heakorrastus (Teenuse küla)